50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eliisess
Õppematerjali autor
Siin on juttu üheksast enamlevinud looduskatasroofist. Kogusime infot internetist ja raamatutest. Tegime seda paaristööna, mis nõudis koostööoskust ja aja planeerimist. Eesmärk on koguda infot üheksast looduskatastroofist ja laiendada enda ja kaasõpilaste silmaringi sel teemal. Lumelaviin 3 Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine.Laviinid toimuvad järskudel gravitatsiooniliselt ebastabiilsetel nõlvadel. Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades. Ohtlikumad piirkonnad on Alpid, Kaukaasia mäestik, Hibiinid, Kesk Aasis ja kõik Põhjamaade mäed. Suuremad laviinid võivad matta enda alla hooneid ja inimmesi. Laviini kiirus võib ületada 500 km/h. Laviine põhjustavad tegurid on meteoroloogilised ja geomorfoloogilised
Umbes kümme protsenti vulkaanipursetest kestab vähem kui üks päev, kuid on ka vulkaane, mis on olnud püsivalt aktiivsed juba tuhandeid aastaid. Vulkaanipursete mediaankestuseks on seitse nädalat. Praegu tegutsevaks ei loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid vlkaani nõlvadel olevad fumaroolid. Seega pole igasugune vulkaani tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada Maailmas on pidevalt tegutsemas umbes paarkümmend vulkaani, kuid enamasti ei ole nende tegevus kuigi märkimisväärne ega jõua ajalehtede esikaantele. Mõned pursked on aga tõeliselt ajaloolised ning neid mäletatakse kaua. Lühike nimekiri vulkaanipursetest, mis ,,tegid ajalugu": · 79 Vesuuv, Itaalia · 1815 Tambora, Indoneesia · 1883 Krakatau, Indoneesia · 1902 Pelée, Martinique · 1980 St Helens, USA · 1991 Pinatubo, Filipiinid · 2010 Eyafjallajökull, Island 3. Maavärinad
Kui tuul on E NE ja Hajumise ülesanne viib üldiselt Maxwelli teenistus teadus, mis hõlmab andmete iseloomustatakse ilma. Ilmaelemendide baromeeter langeb pidevalt, siis saabub võrrandisüsteemi lahendamisele antud kogumise kliima, ilma, veeauru ja kohta saadetakse andmeid ilmajaamadelt, torm Sst või SWst. Tormi tsenter möödub rajatingimustel. veekogude seisundi kohta ning nende kus toimub nende mõõtmine 6 korda vaatleja ligidalt või S poolt 12 24 tunni Maxwelli võrrandite analüüsist järeldub, et andmete ja andmete töötlemise kohta. päevas. jooksul ja tuul pöördub NWi läbi Ni. mingi lainepikkusega langev kiirgusvoog Ka sellekohaste asutuste võrk. Selle Barograaf(< kr. baros "raskus" tekitab
valdamisest. Siinjuures ongi just oluline õpetada elemente keerukuse suurenemise järjestuses, kus uue õppimisel tuginetakse varem omandatule. Psüühiline valmisolek on eestkätt seotud õppimismotivatsiooni kujundamisega. Sellele lisanduvad veel õppimisaktiivsust tagavad psüühilised tegurid, ohutusmeetmed jm. Tehnilise valmisoleku alla mõeldakse õpitava harjutuse teoreetilist tundmist, elementide jagunemist üksikuteks liigutusteks, faasideks ja nende õigsuse hindamise kriteeriumeid. 2.2. Algõpetuse etapil luuakse õige liigutusoskuse kujundamise eeldused. Alguses peab õpilane lahti mõtestama õpitava ülesande. Seejärel luuakse kujutlus selle sooritamisest. Eristatakse piltlikku, teoreetilis-abstraktset ja motoorset kujutlust. Piltlik kujutlus luuakse ettenäitamise, video vaatamise või pildiseeriate abil. Kujutlus on tekkinud kui õpilane suudab näiteks mitme sõiduviisi seast eristada õpitava sõiduviisi.
Väga vähe tulekahjusid on alguse saanud looduslikel põhjustel ehk siis pikselöögist. Metsatulekahjude tekkepõhjused on aastaajati erinevad: · Varakevadel värske rohu kulust läbikasvamiseni on peamine põhjus hooletu kulu põletamine või ka kuritahtlik kulu süütamine (60%). Vähem on suitsetamisest (15%) ja lõkkest (10%) alguse saanud metsapõlenguid. Varasematel aastatel oli palju raudteedelt alguse saanud põlenguid, nende osakaal on vähenenud. Väike osa metsapõlenguid on alguse saanud raiejäätmete põletamisest. · Suvel on peamiseks metsatulekahjude põhjustajaks suitsetajad (ligi 50% tulekahjudest). Matkajate, seeneliste ja marjuliste tehtud lõketest saab suvel alguse 30% metsapõlengustest. Ka tulega mängimine on umbes 10% tulekahjude põhjuseks. Paljude tulekahjude tekkepõhjused jäävad aga ka teadmata. Metsatulekahjud kuude lõikes
maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt).See on operatiivne ja detailne. - GPS on globaalne asukoha määramise süsteem.Maa tehiskaaslastest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem,mis võimaldab väga täpselt määrata suvalistes maakera punktides asuvate spetsiaalsete põhiseadmete,nn. GPS-vastuvõtjate geograafilised koordinaadid. - GIS on geoinfosüsteem,mis sisaldab kohateavet.Selles on salvestatud objektide asukoha info ja nende info kood.GIS rakendused ja kasutusalad: 1.Loodusvarade kasutamine ja kaitse 2.Kaugseire tulemuste avaldamine(saab koostada digitaalseid ilmakaarte) 3.Navigatsiooni süsteemid võimaldavad korraldada transportmasinate liikumist. 4.Linna planeerimine 5.Maa mõõtmisel,topograafia ja kartograafia.Andmed sisestatakse arvutisse mõõdistamise käigus ning neid hoitakse kohateabe süsteemides,mille tulemusena saab igakord koostada just sellise kaardi nagu vaja.
Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal
registreerivad kõiki muutusi. Ümber maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda kuni ruutmeetrise täpsusega. Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast. Kasutatakse ka digitaalkaarte. Kogutakse andmeid rahvastiku ja majanduse, maakasutuse ja geograafiliste objektide kohta. Nendest andmetest moodustatakse geograafiline infosüsteem GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid