Eestimaa Looduse Fond Millal loodi? · 1991. aastal · 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt Miks? Loodi selleks, et säilitada Eestimaa looduslik mitmekesisus. "Et päike ikka paistaks ja tevas oleks sinine"-Kaupo Kohv(ELF'i metsaekspert) Teemad/tegevusalad Loodusliku mitmekesisuse säilitamine. 1) keskkonnaharidus 2) looduskaitse: meri, mets, märgalad 3) säästev areng · tegevuste põhirõhk- looduskaitse(2005) Sihtrühm · Kaitsealused ja ohus liigid · Ühiskond · Loodusvarad Eesmärgid · Ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine · Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste säilitamine · Loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamine · Keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas · Lahenduste otsimine tulevastele põlvedele puhta
Taastumatud loodusvarad Koostaja: Maria-Eva Maasik · Taastumatud loodusvarad on maagid,kaevandatavad kütused, maapõuesoojus,mineraalsed maavarad ja tuumaeergia. · Tarbimine liiga intensiivne · Mõiste eksitav (nt nafta) · Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad USA, Venemaa , L-Euroopa, Jaapan · 1970-1990 suurenes energia tarbimine 58% · Kõige suuremad varud- kivisüsi( 1500 a.) · Eesti turvas, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi,liiv,savi,kruus Põlevkivi Põlevkivi (ehk kukersiit) -> veekogude põhjas olev settekivim(pruuni või musta värvi,peenkihiline), mis on sinna tekkinud 400450 miljonit aastat tagasi. K...
...............................................................................................3 4. Kaitsekorralduskava.........................................................................................................3 5. Hoiuala.............................................................................................................................3 6. Liikide kaitse....................................................................................................................3 7. Looduskaitse kohaliku omavalitsuse tasandil..................................................................4 Sissejuhatus Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Esimene looduskaitseala asutati 1910. aastal Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1Lahemaa rahvuspargi andmed..........................................................................................3 2Miks asutati Lahemaa rahvuspark?..................................................................................4 2.1Lahemaa rahvuspargi piirid............................................................................................5 2.2Taimkate ja loomastik......................................................................................................7 Kokkuvõte..............................................................................................................................8 Kasutatud materjalid............................................................................................................9 ...
üksteist toetama. Põhja aafrikas uuriti ja leiti, et üle 1000km2 suurusel ala on väljasurine null, väiksematel aladesl kaob liike arvestataval määral. Nüüd otsustatakse lähtudes konkreetsest liigist ja kohalikest oludest Ökosüsteemide sidusus ja selle arvestamine kaitsealade planeerimisel- rohevõrgustik on ökosüsteemide sidususe näide, mis aitab hoida looduskeskkonna mitmekesisust ja kkstabiilsust. Koosneb suurtest aladest ja ühenduskoridoridest. Süstemaatiline looduskaitse planeerimine- kaitseala peab toimima ühtse võrgustikuna ja ühe liigi kaitse täiendab teist liiki. Kaitstavad alad valitakse välja konkreetsete kriteeriumite järgi, põhilisel peab iga ala täiendama juba olemasolevaid alasid ja rikastab neid mitmekesisuse, terviklikkusega või seob neid omavahel. Koosluste kaitse üldised põhimõtted ning looduslike, pool-looduslike ja tehiskoosluste kaitse analüüs - erinevused ja sarnasused
Keskkonnakaitse teaduskond KODUNE TÖÖ Üliõpilane: Keskkonnakaitse esimene kursus ,,EESTI LOODUSUURIJATE SELTS" juhendaja: Prof. 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 1 Seltsi asutamisest ja ajaloost........................................................................................... 3 Üldkoosoleku väljundid:................................................................................................ 5 Presiidiumi väljundid:.........
.......................................................................... 7 Kaitsekorralduslikud välitööd.................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 Looduskaitse ajalugu Looduskaitse alged on niisama vanad kui inimasutus Eestimaal. Ammustest aegadest on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase looduskaitse põhimõtetega. Praegune looduskaitse on välja kasvanud paljudest pisikestest algatustest. Sageli on asjad käima läinud üheainsa inimese õigeaegsele pühendunud tegutsemisele. Eesti looduskaitse arengut on toetanud ka rahvusvaheline kogemus. Möödunud saja aasta jooksul on looduskaitse arenenud rahvusvaheliselt toimivaks süsteemiks. Looduskaitse sai Eestis alguse umbes 5000 aastat tagasi, kui Eestisse rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoiti hoolega
muutuks. 12 Liigi soovitav seisund 10 a. pärast Must-toonekurgede hetkeline olukord on üldiselt edukas, teadaolevaid pesasid kaitstakse aktiivselt. Peatähelepanu pööratakse elupaikade säilimisele ja loodushoidlikule majandamisele ning üldsuse teavitamisele must-toonekure vajadustest. Must-toonekure populariseerimine meedias on olnud väga edukas ning areneb rahvusvaheline koostöö selle liigi uurimisel ja kaitsmisel. Tänu aktiivsele looduskaitse tööle võib loota, et must-toonekurgede arvukus jääb püsima ning aegamööda ka vaikselt tõuseb. 13 Kasutatud kirjandus 1) http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CICNIG2.htm 2) http://www.eoy.ee/varamu/linnulood/mustkurg_us.html 3) MUST-TOONEKURE CICONIA NIGRA KAITSE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 20092013 4) http://veebikodu.blogspot.com/2006/04/must-toonekurg-jaak-judis-eestisse.html 5) http://www.naturephoto-cz.com/fekete-golya-picture_hu-17968.html 6) http://www.kotkas
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on ...2004.......a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus.
MATSALU RAHVUSPARK Lääne-Eestis asub Matsalu rahvuspark, mis asub Hanila, Lihula, Martna ja Ridala valla territooriumil. Rahvuspark loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kure...
Looduskaitse korraldus Eestis V2E Gertu Kinks Tallinna Transpordikool Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, elurikkuse kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, praegusel ajal on see vastupidi. Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis viimastel aastakümnetel on üha
Tehnikakolledz Turba hõõrdeteguri määramine Laboritöö nr 1 Tartu 2013 Laboratoorne töö nr 1 Töö eesmärk: Leida hõõrdeteguri sõltuvus kiirusest ja erisurvest. Töövahendid: Tensomeeter, arvuti, turvas, kaalupommid, kaal, kuivatusahi, hõõrdeteguri määramise seade. Tööruumi tingimused: Laboritöö toimus Eesti Maaülikooli labori ruumis. Antud ruumi temperatuur oli keskmiselt 22,6º. Keskmist niiskust mõõta ei saanud, kuna ruumis puudus vastav aparaat, mis keskmist niiskust mõõdaks. Ruum oli puhas ja korras. Töövahendid olid terved, puhtad. Töö käik: Kõige alguses tegime tensomeetriga (hõõrdeteguri mõõtmise aparaadiga) tühikäigul käsitsi ketrates üks pööre sekundis, hiljem aga kolm pööret sekundis. Pärast seda kaalusime turba massi anumata ja anumaga. Siis valasime turba tensomeetri kastikesse ning leidsime hõõrdejõu teguri esialgu ilma kaalupommideta. Pärast seda asetasime turba peale plaadikese ja sellele vee...
Nimi HÜDROELEKTRIJAAMAD RÜHMATÖÖ Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Mehaanikateaduskond Õpperühm: ET-11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal on CO2 emissioon ning sellest tulenevalt kliimasoojenemine aktuaalseks teemaks saanud. On olemas neid, kes arvavad, et see on propaganda, neid kes leiavad, et kliima on alati muutunud ning neid kes usuvad sellesse, et tegemist on meie elutegevusest tingitud kõrvalnähuga. Teadlased analüüsisid pooluste jääst leiduvaid gaase ning kinnitasid, et tõepoolet on meie planeet läbinud 8 jääaega, kuid iialgi ei ole CO2 tase nii kõrgel olnud kui nüüd. Heitgaaside vähendamiseks ning ressursside lõppemise tõttu üritatakse üha enam panustada taastuvatesse energiaallikatesse nagu näiteks hüdroenergia. 1. MIS ON HÜDROENERGIA ,,Hüdroenergia on kõige rohkem väljakuj...
Minu keskkonnakaitsealased harjumused Uuringu tegin ühe (1) päeva kohta, osales üks (1) inimene. OSTMINE 1. Toit: maisimanna, piim, kirsimoos, värskelt pressitud apelsinimahl, kohuke, kanafilee, riivjuust, hapukurk, redis, kartul, beebispinat, viilutatud sai vahukoor, hapukoor, õli, kodujuust, valge vein, kakao Kodukeemia: nõude- ja pliidipesuvahend Isiklikud hügieenivahendid: kätepesugeel, hambapasta ja -hari, näopesuvaht, deodorant Transport: ühistransport/linnaliinibuss Meelelahutus: arvuti, telefon, internet, kino, telekas, muusika kuulamine 2. Eesti päritolu: , hapukoor, sai, kirsimoos, hapukurgid, kartulid, piim, kanafilee, vahukoor, kodujuust, riivjuust, näopesuvaht 3. Kõige kaugemalt pärit: apelsinid Lõuna-Aafrika Vabariigist 4. Ei visanud uuringupäeval toitu prügikasti, sest kogu valmistatud toit tarbiti ära. VESI 1. Joogivesi tuleb AS Emaj...
nr. 13897) Tollide perekonnakalmistu (kultuurimälestise reg. nr. 41) Kultusekivid (mälestise reg. nr. 9003-9005) * *Mis on muinsuskaitse alla võetud arhitektuurimälestisena kultuuriministri määrusega nr. 73 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" (RTL 1997, 214, 1130) ning millele on moodustatud kaitsevöönd "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramise" käskkirjaga nr 144 (RTL 2007, 28, 516). Kukruse allee ja kalmistu on looduskaitse all (KKR kood KLO 1200444) kaitsealuse pargina, millele kehtib piiranguvöönd (RT I 2006, 33, 252). Keskkonnaregistri andmetel on Kukruse pargi ja alleega kui kaitsealuste objektidega seotud järgmised dokumendid: Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrus nr 152 Ida- Viru maakonna kaitsealuste parkide piirid. Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Keskkonnaministri 19. mai 2004
https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96koloogiline_koridor (21.03.2017) 2. Wikipedia [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Sinised_koridorid#Merekoosluste_.C3.BChendatus_el upaikade_vahel_ja_maastiku_skaalal (21.03.2017) 3. Wikipedia [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96kodukt (21.03.2017) 4. Wikipedia [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Kalatrepp (21.03.2017) 5. Mouldon, Michael P., Sanderson, James Wildlife issues in a changing world (2000) 6. Looduskaitse arengukava aastani 2020 [WWW] https://www.envir.ee/sites/default/files/lak_lop_0.pdf (20.03.2017) 7. Sammul, Lõhmus, Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat (2005) 8. Vaskjala kalade trepp http://www.harjuelu.ee/2015/10/5272/vaskjalas-tehti-kaladele-trepp/ (20.03.2017) 9. Postimees http://sakala.postimees.ee/983474/nahkhiired-saavad-koridorides-tiibu-sirutada (22.03.2017)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
