Lühikokkuvõte (11)

4 HEA
 
Ande Andekas-Lammutaja
Keemia - Alkaanid
Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik
ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on
kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad
bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu
kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised
hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoobseid aineid, kuid ei lahusta hüdrofiilseid materjale ega lahustu ise vees. Alkaanide aurud,
gaasid, on elusorganismidele ohtlikud ning tugeva narkootilise toimega. On tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes üpris püsivad.
Alkaanidesse ei toimi ka enamik kontsentreeritud hapetest ega leelistest. Sellised omadused on tingitud C-C ja C-H sideme suurest püsivusest.
Reaktsioonide kulgemiseks, st. ainete muundumiseks, on esmalt tarvis enamikel juhtudel lõhkuda sidemed, et võiks toimuda uute sidemete
moodustumine. Lõhkumiseks tuleb molekulile anda kuumutamise ja kiirguse abil anda hulk energiat juurde. Madala reaktsioonivõime tõttu ei
reageeri alkaanid ka inimorganismis. Seetõttu pole alkaanid ei toitained ega ka eriti mürgised. Parafiin ja polüetüleen on materjalid, mille
kokkupuude toiduainetega on lubatud. Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks
leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on
aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine).
Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas
majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise
kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta
on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena.
Kloroetaani e. etüülkloriidi (CH3CH2Cl) kasutatakse paikseks tuimestuseks ning lühiajaliseks narkoosiks. Parafiin on peamiselt naftasse
kuuluvate alkaanide segu (C16 ­ C40), mida kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis.
Tsükloalkaanides on üks või mitu tsüklit. Nende struktuurvalemeid võib kirjutada, kujutades tsükleid hulknurkadena. Kõigil
tsükloalkaanidel võib olla mitmesuguseid alküülderivaate (molekulide koosseisus on ka sirge ahelaga osi). Neid loetakse aga ikkagi tsükliliste
ühendite hulka kuuluvateks. Tsükloalkaanide omadused on küllalt lähedased alkaanide omadustega. Need ühendid on hüdrofoobsed, neist
koosnevad materjalid põlevad hõlpsalt ning annavad asendusreaktsioone. Põhiliseks leidumisallikaks on nafta.
Täielik põlemine: CH4 + 1,5O2 CO2 + 2H2O
Mittetäielik põlemine: 2CH4 + 3O2 CO2 + 4H2O + C
Halogeenidega (VIIA): CH4 + Br2 CH3Br + HBr
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Lühikokkuvõte #1 Lühikokkuvõte #2 Lühikokkuvõte #3 Lühikokkuvõte #4 Lühikokkuvõte #5 Lühikokkuvõte #6 Lühikokkuvõte #7 Lühikokkuvõte #8 Lühikokkuvõte #9 Lühikokkuvõte #10 Lühikokkuvõte #11 Lühikokkuvõte #12
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2008-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
293 laadimist Kokku alla laetud
11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
despondency Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Ande Andekas-Lammutaja
  • Keemia - Alkaanid
  • Alkaanide
  • Reaktsioonide kulgemiseks
  • Kloroetaani e. etüülkloriidi (CH
  • Tsükloalkaanides
  • Täielik
  • Mittetäielik põlemine
  • Halogeenidega
  • Vesinikhalogeenidega
  • Oksüdeeerumine
  • Homoloogiline
  • Keemia - Alkeenid
  • Alkeenid
  • Alkadieenides
  • Täielik põlemine
  • Hüdrogeenimine
  • Hüdraatimine
  • Homoloogiline rida
  • Keemia - Alkoholid
  • Alkoholid
  • Füüsikalised omadused
  • Oksüdeerumine
  • Dehüdraatimine
  • Leelismetallidega
  • Orgaaniliste hapetega
  • Alkoholaatide hüdrolüüs
  • Metanool (CH
  • Etanool (CH
  • -5 süsinikuaatomit, nende segu on puskariõli
  • Etaandiool (HOCH
  • Propaantriool e. glütserool (HOCH
  • CH(OH)CH
  • Keemia - Alküünid
  • Alküünid
  • Halogeenimine
  • Põlemine
  • Alumiinium
  • Vahtalumiinium
  • Kuumutamisel
  • Raud(II)sulfaat
  • Naatriumhüdroksiid (NaOH)
  • Amiinide
  • Metüülamiin
  • Polüetüleenpolüamiin
  • Fenüülamiin
  • Hapetega
  • Halogeeniühenditega
  • Saadud soola neutraliseerimisel
  • Dietüüleeter
  • Keemia – Halogeenid
  • Halogeenühendid
  • Looduslike
  • Igapäevaelus
  • Happed on
  • Keemia - Karbonüülühendid
  • Karbonüülühendeid
  • metanaal HCHO, etanaal CH
  • CHO, propanaal C
  • CHO jne.)
  • >C=O)
  • Metanaal e. formaldehüüd
  • Etanaal e. atseetaldehüüd
  • Bensaldehüüd
  • Propenaal e. akroleiin
  • =CHCHO)
  • Propanoon e. atsetoon
  • Dihüdroksüatsetoon e. DHA
  • Redutseerumine
  • Alkoholidega
  • Kasvuhooneefekt
  • Gaasides
  • Lahus
  • Leelismetallid asuvad
  • Leelismuldmetallideks
  • Kaltsiumhüdroksiid
  • Karedaks veeks
  • Aine hulk
  • Õhk on
  • Oksiidid
  • Happe valem. Happe nimetus
  • Kõvadus
  • Allotroopia
  • Lihtainena vesinikku
  • Tavatingimustel
  • Puhas vesi
  • Protsentülesanded

Teemad

  • n+2
  • aan
  • Küllastunud
  • lõhnata
  • märgu
  • lahustid
  • oksüdeerijate
  • leelistest
  • inimorganismis
  • veekogudesse
  • Pürolüüs
  • kasutatakse
  • butaani (C
  • Triklorometaan e. kloroform (CHCl
  • Tetraklorometaani (CCl
  • Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl
  • Parafiin
  • alküülderivaate
  • hüdrofoobsed
  • leidumisallikaks
  • põlemine
  • Küllastumata
  • Küllastumatus
  • Nimetuse
  • Füüsikalised
  • tihedus
  • Keemilistest
  • hüdraatimine
  • dehüdrautimine
  • VIIA)
  • Homoloogiline rida
  • nimetused
  • mitmehüdroksüülseteks
  • vesiniksideme
  • mürgised
  • keemistemperatuur
  • vedelikud
  • veest
  • kergemad
  • propa
  • penta
  • heksa
  • hepta
  • saadi
  • mürgine
  • Valmistatakse
  • absoluutseks etanooliks
  • lahusti
  • lähteaine
  • Kasutatakse
  • mõju organismile
  • lagunemine
  • kasutab
  • kannatab
  • joobeastet
  • on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. Puskariõlid
  • 5 süsinikuaatomit, nende segu on puskariõli
  • Need alkoholid annavad puskarile ja mõnele teisele alkohoolsele joogile iseloomuliku lõhna ja maitse. Puskariõli alkoholid
  • käärimisel vaigulistest materjalidest. Need alkoholid on õige mürgised ja kaovad organismist aeglaselt. Puskariõlisid
  • kõik
  • alkohoolsed joogid, mida pole destilleeritud (õlu, vein, sake jne.) või puhastatakse destillatsioonil vaid osaliselt (puskar, mõned viskid)
  • Selliste jookide tarbimisel järgnevad ebameeldivad jääknähud on suures osas tingitud mürgistusest puskariõli alkoholidega
  • nimetatakse
  • kuulub
  • püsivam
  • etüün e. atsetüleen
  • atsetüliidid
  • kaltsiumkarbiid
  • vinüülkloriid
  • Halogeenimine
  • üün
  • Looduses
  • boksiit
  • amfoteerne ühend
  • passiveerub
  • duralumiinium
  • toodetakse
  • Alumiiniumoksiid
  • korund
  • smirglit
  • inertne
  • Alumiiniumhüdroksiid
  • Lahustub
  • Veega
  • Alumiiniumsulfaat
  • Rauatriaadi
  • loovutada
  • soorauast
  • Keemilised
  • Tehniline raud
  • põleb
  • Leeliste
  • Fe2O3
  • Hüdroksiidid
  • raud(III)hüdroksiidiks
  • Raud(III)kloriid
  • hüdrolüüsivad
  • eluslooduses
  • muudavad
  • sattumisel
  • Alus on
  • alustele iseloomulikud omadused
  • Leelised on
  • Aluselisteks oksiidideks
  • Lagunemisreaktsioonis
  • Ühinemisreaktsioonis
  • nimetuse
  • moodustuvad
  • gaasilised
  • lahustuvad
  • lõhn
  • Oksüdeeruvad
  • Keemistemperatuur
  • aniliin
  • meta
  • eta
  • buta
  • heksa
  • hepta
  • okta
  • nona
  • deka
  • Nimetuses
  • püsivad
  • oksüdeeruvad
  • Kasutatakse
  • saadakse
  • Epoksiidid
  • Metüül-tert-butüüleeter
  • meta
  • eta
  • propa
  • buta
  • heksa
  • hepta
  • okta
  • nona
  • deka
  • veega
  • nomenklatuur
  • inimene
  • mürgised
  • Lahustitena
  • indikaatoreid
  • Kõigi hapete
  • Kõik hapete
  • iseloomulikud ühised omadused
  • hapeteks
  • Vesinikiooni
  • Metalli reageerimisel happega
  • oksüdeerijaks
  • nõrgad happed
  • Tähtsamad ohutusnõuded
  • Kontsentreeritud
  • süsihapet saadakse
  • Happeline ioon
  • Aldehüüdide
  • metanaal HCHO, etanaal CH
  • Ketoonide
  • propanoon CH
  • agregaatolek
  • tihedus
  • aluseliste
  • mõjuga
  • HCHO)
  • HOCH
  • Osoon
  • happe
  • Happevihmad
  • Keskkonna saastumist
  • tahked kütused
  • kütteväärtus
  • Toiduained
  • toitaineid
  • Vedelikes ja tahketes
  • tõmbejõud
  • Keemiliseks sidemeks
  • tekkida või laguneda
  • moodustamise
  • põhjuseks
  • Iooniliseks sidemeks
  • koosnevad
  • tekib
  • Mittepolaarseks kovalentseks
  • esineb
  • Polaarseks kovalentseks
  • omandab
  • Elektronnegatiivsuseks
  • aluseks
  • lahustist
  • Aine lahustuvus
  • Tugevad elektrolüüdid
  • Nõrgad elektrolüüdid
  • ioonidest
  • hüdratatsiooniks e
  • Gaaside lahustuvus vees
  • Kristallhüdraatideks
  • vee karedust
  • katlakivi kiht
  • Protsendiline kontsentratsioon
  • Massiprotsent
  • Lahuse tihedus
  • kolloidlahusega
  • pihussüsteemideks e. pihusteks
  • suspensiooni
  • Tarre
  • aktiivseimad
  • katioonideks
  • kindlaks teha
  • Keemiliselt
  • hapniku
  • hoitakse
  • hüdroksiidi
  • soolad
  • Naatriumkloriid e
  • keedusool
  • Kaaliumiühendite
  • Loovutavad
  • kaltsium
  • magneesium
  • Kaltsium
  • magneesiumoksiidid
  • hüdroksiidid
  • lubjapiim
  • Kaltsium- ja magneesiumhüdroksiid
  • Kaltsium- ja magneesiumsoolad
  • Kaltsiumsulfaat
  • CaCO3
  • tasakaal
  • Magneesiumi
  • karbonaatset ehk mööduvat
  • mittekarbonaatset ehk jäävat
  • Pehme vesi
  • Vee pehmendamiseks
  • molaarmassiks
  • Avaokaadroarv
  • n=m/M
  • n=V/Vm
  • n=N/ NA
  • Hapniku saadakse
  • Hapniku
  • tõestatakse
  • Oksüdatsiooniaste
  • oksiidid
  • korrosiooniks
  • Keemiline korrosioon
  • Elektrokeemiline korrosioon
  • kaks seotud reaktsiooni
  • kiirus
  • metalli
  • metalli katmine teise metalli kihiga
  • elektrokeemiline kaitse
  • Sulamid
  • eelisteks
  • ühtlase sulami e. tahke lahuse
  • Sulamistemperatuur
  • kuumakindlad
  • lisanditega
  • amalgaamideks
  • sulamistemperatuuriks
  • sulamissoojuseks
  • allotroobid
  • Süsivesinikud
  • Etanool
  • ühinemisreaktsioonis
  • vastastiktoime
  • aurustumissoojus
  • Soojusmahtuvus
  • temperatuurimuutusi
  • valgub, märgub
  • meniski
  • Pundumine
  • oksüdatsiooniaste
  • Protsentülesanded

Kommentaarid (11)


sheila kõivsaar: Väga hea konspekt ,ja loodan ,et on samuti ka kasu:)
12:44 18-01-2010

: Palju informatsiooni mis annab hea ülevaate.
15:51 07-12-2008

maarjal: loodan, et aitab mind. Mu ainuke võimalus:D
23:46 11-05-2009


Sarnased materjalid

304
doc
35
rtf
16
pdf
29
doc
23
doc
7
docx
44
pdf
44
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto