(peab läbi lugema), Andmekogude seadus, Avaliku teenistuse seadus, Haldusmenetluse seadus, Isiku andmekaitse seadus (sirvida), Karistusseadustik, Keeleseadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Raamatupidamise seadus, Riigisaladuse seadus- piirangud, konfidentsiaalsus, Riigivapi seadus- millistel juhtudel tohib riigivappi kasutada, Tsiviilseadustiku üldosa seadus- kes on füüsiline ja kes juriidiline isik (eraõiguslik ja avalik õiguslik juriidiline isik, kuidas neid lõpetada), Töölepingu seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Vabariigi valitsuse seadus, Äriseadustik. asjataja.blogspot.com Rahvusarhiiv- dokumendihalduse ABC (testid) Asjaajamiskorra ühtsed alused 1. peatükk ÜLDALUSED 2. jagu Asutuse asjaajamisele ja dokumendihaldusele esitatavad nõuded § 2. Üldised nõuded (1) Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise
......................................................................................................39 1.2 Kirjaliku suhtluse eelised.....................................................................................................................................40 1.3 Milline on hea kiri?..............................................................................................................................................40 1.4 Soovitused kirja kirjutamisel............................................................................................................................... 40 1.5 Ametkirja standard...............................................................................................................................................44 1.6 Reklaamkiri..........................................................................................................................................................45 1
vormistatud mingi standardi või nõue järgi. Sellisel juhul orienteerumine teie töös on lihtsustatud ja inimene saab palju paremini üles otsida vajaliku informatsiooni. Dokumentide vormistamise, liikumise, kasutamise jt etapid on kirjas asjaajamiskorras, mis on olemas enamikel ettevõtetel. Käesolev konspekt annab ülevaate dokumentide koostamise põhimõtetest, edastamise viisidest jne. Toodud näidised on praktilise osakaaluga ning näitavad, kuidas näeb välja üks või teine ametlik dokument. 4 Lidia Feklistova 2 Dokument Dokument on teabekandjale jäädvustatud teave, mis on tekkinud asutuse või isiku ülesannete või tegevuste täitmise käigus ja mis võib olla kasutatud nende toimingute tõestuseks. Tänapäeval enamik dokumentidest luuakse elektrooniliselt ja seega võime rääkida
Uurimistöö koostamine Tallinna Kristiine Gümnaasium Uurimistöö on kirjalik aruanne konkreetse nähtuse või protsessi kohta. Uurimistöö käigus peab töö koostaja vastama küsimustele: miks (uurimisprobleem), mida (uurimisvaldkond) ja kuidas (uurimismeetod) uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö eesmärgiks on õpilase iseseisva ja kriitilise ning süsteemse ja loogilise mõtlemisvõime arendamine. Uurimistöö temaatika võib käsitleda mistahes ainevaldkonda (nii ajaloo ja füüsika kui ka sotsiaalainete valdkonda). Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks
sõna selgitusena. Termin on tähistaja ja mõiste on tähistatav. Legaaldefinitsioon esitatakse: · eelnõu on reguleeritava valdkonna või õigusinstituudi termineid sisaldav üldakt ja terminil on selle seisukohalt oluline õiguslik tähendus; · terminit kasutatakse tavalisest või õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses; · terminit on võimalik mitmeti tõlgendada või on sellel mitu tähendust; · termin ei ole eesti keeles üldlevinud. Legaaldefinitsioonid jagunevad: · reaaldefinitsioonid antakse kogu õiguskorra suhtes üheselt mõistetavas tähenduses; · nominaaldefinitsioonid kokkuleppelised, võidakse anda piiritletud õigusintstituute hõlmavatena. Terminoloogia põhimõtted: Täpsus, Ühesus, Üldtuntus, Iseseisvus, Püsivus ja järjepidevus, Läbivus Õigustekstide liigid Dokument ja õigusakt Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku
4 Viitamisel sama autori mitmele tööle ei ole vaja autori nime korrata, kuid tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga. Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esmakordset väljakirjutamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles ibidem sealsamas). (Ibid, lk.56) või (sealsamas, lk. 22) Kogu alapunkti hõlmav refereering ei ole lubatud. Töö keel Õpilastööde keeleks on eesti keel. Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kasutatav keel peab olema rangelt teaduslik. Slängi kasutamine, ajakirjanduslikud, populistlikud, käibe- ja ka poeetilised fraasid on uurimistöös sobimatud. Samuti tuleb vältida (üli) emotsionaalsete
sellest üleastumine karmilt karistatav. Hammurapi seadustes on kirjas: ,,Kui poeg on löönud oma isa, tuleb tal käed ära lõigata" või kui kasupoeg ütleb oma isale või emale, kes on ta üles kasvatanud ,, Sa ei ole mu ema või sa ei ole mu isa," siis tuleb tal keel suust lõigata". Haridus Koolid asusid templite ja ka ülikute paleede juures. Hariduse omandamine kestis kümneid aastaid ning koolid koondusid raamatukogude ümber. Sumeri kool tekkis kirja ilmumise tulemusena-tollesama kiilkirja, mille leiutamine ja täiustamine oli Sumeri kõige olulisem panus tsivilisatsiooni ajalukku. (Sumeri linna Uruki väljakaevamistel leitud ja desifreeritud piktograafiliste kirjadega savitahvlikesed tõestasid kogu maailmale, et juba viis tuhat aastat tagasi olid Sumeris olemas koolid, õpetajad ja õpilased). Kirjad tõestasid ka õppimise ja õpetamise tohutut tähtsust Sumeri ühiskonnas, õpetaja kõrget prestiizi, õpetatud mehe oluliselt tugevamat
E-post tekitab hulgaliselt probleeme: · Kiirustades lähetatud ja kirjavigadest kubisevad kirjad rikuvad suhteid; · Rämpskirjad ärritavad; · Teate sisu võib jätta partnerile vale mulje; · Korralduste andmisel kaob juhi motiveeriv roll; · Kui on vaja kiiret vastest, ei pruugi seda saada; · Kui teada pole vastuvõtjale oluline, pole vastus garanteeritud. Elektroonilise suhtlemise teevad viisakaks kiire vastamine, kirja luhidus ning positiivne hoiak. Enamasti on meilisuhtluse etikett kaine mõistusega tuletatav. Teate ju, kuidas tuleb suhelda klientidega silmast silma kohtudes või telefoni teel vesteldes. Vähese vaevaga ning näiteks programmis Outlook 2003 saadaolevatele kasulikele meilifunktsioonidele toetudes saate sepistada meilisõnumeid, mis kannavad endas samasugust viisakust ja lugupidamist, ning mis vastutasuks toovad kaasa samasuguse suhtumise ka teie ettevõttesse.
Kõik kommentaarid