Kreeka muusad mütoloogias (0)

Kreeka muusad mütoloogias.
Kreeka muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm:

• Mneme (kelle nimi tähendab “mälu”),
  
• Melete (tõlkes umbes “keskendumine”)
  
• Aiode (“laul”)
  

Hesiodos oli see, kes rääkis esimesena üheksast muusast. Hesiodos ise veel ei teinud muusadel vahet, kuid pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale .
Hiljem, kui kunstid olid eristunud, hakati rääkima üheksast muusast, kellest igaühel oli oma ülesanne, kuigi nende rolle pole kunagi rangelt lahus hoitud.
9 muusat:

• Erato oli armastusluule muusa.
  
• Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa.
  
• Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa.
  
• Kleio oli ajaloo muusa.
  
• Melpomene oli tragöödia muusa.
  
• Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa.
  
• Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa.
  
• Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa.
  
• Urania oli astronoomia muusa.
  

Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad– titaan Mnemosyne (Mälu) jaZeusi tütred, kõigi kunstide ning teaduste jumalannad – andnud inimestele muusika , tantsu ja laulu. Muusikat kirjeldati kui kunsti, mis kannab sügavat jõudu ja avaldab selle läbi inimestele mõju. Kindlad muusikalised stiilid seostati kindlate inimeste või jumalustega; näiteks lüürat kunstide ja ettekuulutuste jumala Apolloniga. Vana-Kreekamüütilistest muusikutest kõige tähtsam oli Orpheus , kelle muusika pani elutud asjad liikuma ning võis mõjutada isegi Hadese jõudusid.


Muusade elupaik ja müüdid
Muusadega oli seotud neli mäge:

• Helikon
  
• Olümpos
  
• Parnassosos Traakia
  
• Pieros Pieriamaal
  
• Nende viies elupaik asus hüperborealaste juures
  

Muusad sündisid ja elasid algselt Pierias, Olümpose lähedal asuvas maakohas, kus Zeus nad Mnemosynega oli sigitanud. Sealsete elanike esiisa Pierose tütred olid muusade kunstidega tuttavad ning söandasid nad seetõttu võistlema kutsuda. Võistluse võitsid muidugi muusad. Karistuseks ülbuse eest muutsid nad Pierose tütred kädistavateks harakateks. Paremini ei käinud käsi ka sireenide – linnu kehaga lauluneidudel, kes hiljem Odysseust ja tema kaaslasi nii ägedalt ründasid. Ka nemad väitsid, et laulavad muusadest paremini. Nad olid muusa Melpomene tütred, ent ometi jäid nad muusadele alla. Karistuseks upsakuse eest jäid nad tiibadest ilma.
Poeet Thamyrise, kes samuti muusadele väljakutse esitas, jätsid nad ilma mälust – seega oma toetusest – ning seega luuletajavõimest; laulja Demodokose aga tegid nad pimedaks , nii, et temast sai veel parem luuletaja, sest pimedal on kergem mälule keskenduda. Sellepärast kujutasid kreeklased ka Homerost alati pimedana, mis näitab teda ühtlasi kirjaeelse ajastu luuletajana.
Muusad armusid aeg-ajalt jumalatesse või surelikesse ning sünnitasid lapsi, kes olid kas eriti ilusad või suured kunstnikud. Nii oli Hyakinthos, kellesse Apollon tema erakordse ilu pärast armus, Kleio ja Pierose poeg. Traagilise juhuse läbi tappis Apollon Hyakinthose oma kettaga, ja Hyakinthose verest immutatud maast kasvas välja hüatsint. Kalliope sünnitas Pierose pojale suure laulja Orpheuse, ja Thaleia sünnitas Apollonile korübandid – metsikud tantsijad , kes kuulusid emajumalanna Kybele kaaskonda.
Sedamööda, kuidas Apollonist sai kreeklastel kunstide jumal, sattusid tema lummusesse ka muusad. Apolloni lisanimeks sai Musagetes “muusade juht”, ning muusad kolisid Pieriast, kus nende algne kodu oli, ja Helikoni mäelt, mida alati on austatud muusade mäena, Parnassosele – mäestikule, mille nõlvadel asub Delfi – koht, kus paiknes kuulus oraakel , tähtsaim Apolloni pühamu.
Apolloni ümber kogunenud muusad sümboliseerisid Euroopa varauusaja kunstnikele – luuletajatele, maalikunstnikele ja muusikutele – nende loomingut, millega nad tahtsid tõusta antiikkunsti kõrgusele. Sellest ajast saadik tähendab muusade poole pöördumine, et kunstniku meelest kannatab tema teos välja võrdluse antiikaja kunstiga.
Tänaseni kutsuvad luuletajad appi muusasid. Ja õigusega, sest muusade müüt viib meid tagasi poeesia ajalooliste lätete juurde
Legendid muusadest on sageli seotud Traakiaga, kus asuvad muuhulgas Pieros ja Olümpos. Vanad kreelased pidasid traaklasi kõige musikaalsemaks rahvaks maailmas.
Muusad olid nagu kariididki Apolloni saatjad , keda selle järgi Musageteseks ehk muusade juhiks kutsuti. Apollon oli tõejumal, kuid muusad, nagu nad Hesiodose sõnul olevat talle kinnitanud, mõistavad ka nii valetajad, et see tõena tundub. Pindarose sõnul oskasid nad lüürat mängida sama hästi kui Apollon. Laulmises polnud neile üldse võrdset.
Inimest, keda muusad inspireerisid, austati rohkem kui mistahes preestrit. “Odüsseias” viskusid poeet ja preester mõlemad põlvili Odysseuse ette ja palusid armu. Odysseus tappis kõhklemata preestri, kuid kinkis elu poeedile: Homerose sõnul ei saanud ta surmata inimest, kellele muusad on õpetanud taevalikku kunsti. Antiiksete kirjandusteoste sissejuhatused sisaldasid harilikult pöördumist muusade poole.
Muusade templit nimetati kreeka keeles musaioniks. Sellest tuleb sõna muuseum .