Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreeka-Mükeene (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kreeta -Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr) Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:“ Filosoof ei pea mitte loodust uurima , vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme”. Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast. Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: “Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise”. Aristokraatia -parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikutele,vastandub monarhiale ja demokraatiale.Türannia-autoritaarne vägivalla režiim,
Kreeka-Mükeene #1 Kreeka-Mükeene #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor briti Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Vana-Kreeka

1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta ­ Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 ­ 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 ­ 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 ­ 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 ­ 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia ­ rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia ­ rahva võim Ateenas. c)Türannia ­ ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia ­ väheste rikaste võim Spartas. 3

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas. Mionoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Hilisemas kreeka mütoloogias seostus kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega, seetõttu nim Kreeta tsiv. Minoiliseks; linnad milles kerkisid esile lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. Mükeene tsivilisatsioon

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Antiikaja mõisted.

midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse. Helena oli vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde. Helena ja Parise suhe tõi endaga kaasa Trooja sõja. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Agamemnon on "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu ja tapeti pärast koju pöördumist oma naise Klytaimnestra poolt. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Trooja hobune oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja (1184 eKr) ajal Trooja linna. Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed

Kirjandus
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare.

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Vana-Kreeka

eluruumidesse vett. Alumisel korrusel säilitati veinivarusid ja teravilja. Lossikambrite seintel olid uhked maalid. Need maalid kujutasid lilli, liblikaid, sportlike mehi ja naisi. Kreetalastel oli ka oma kiri. Tänapäeval ei saada aga kreetta keelest midagi aru. Kreeklased uskusid et Kreetal valitses kuningas Minos. Kreetalased olid head meresõitjad. Nad vahetasid egiptlaste, foiniiklaste ja babüloonlastega kaupu. Pilt Knossose palee seinalt. Mükeene kultuur. Kreeklased õppisid kreetalastelt niimõndagi ja seega nimetatakse kreeta ja kreeklaste kultuuri Kreeta-Mükeene preioodiks. Hiljem nimetasid kreeklased oma esivanemaid ahhailasteks. Nende losse ümbritsesid kivimüürid. Hilisemad kreeklased nimetaisd neid kükloopilisteks müürideks. Mükeene kindlusesse viis kuulus Lõvivärav. Kindlustes olid ammuste valitsejate hauad. Neis haudades oli kalleid nõusid, ehteid ja relvi. Ka ahhailased

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Vana Kreeka

Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronks

Ajalugu
thumbnail
17
doc

Trooja Sõda

Trooja linn võtab vastu oma kaitsja laiba nutu ja kaeblemisega. Siis põletatakse korjus ja tuhk maetakse kääpa alla. Eepos lõpeb sõnadega: Kui aga valmis ka kääbas, nad laiali läksid. Ja varsti siis tulid kokku nad jälle ja hiilgavad peied nüüd peeti Zeus-isa lemmiku, kuulsa Priamose vürstlikus lossis. Nii maha matsid auga nad Hektori, traavliterüütli. __________ 1 Mükeene ­ pronksiaja linn, Egeuse kultuuri peamisi keskuse Peloponnesose poolsaarel; siinseid väljakaevamisi teostas 19. saj. teisel poolel, nagu Troojaski, H. Schliemann 2 Achilleus ­ müütiline kreeka kangelane, sureliku Peleuse ja merenümf Thetise poeg; ema kastis Achilleuse allilma jõe Styxi vette, et muuta teda kaitstuks haavamise vastu, kuid kand, millest ema kinni hoidis, jäi kuivaks; Achilleus langes Trooja all haavatuna Parise noolest, mille Apollon oli suunanud just kanda 3

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Vana-Kreeka, Arhailise ja klassikalise kreeka ühiskond KT

oleku koht, spordiharjutused, luule, puhkpill, üle-Ateenalised pidustused, tegevus, kub tegevus, lõbus tegevus, vaatamise koht, rikas koorijuht, tantsuplats, telk, seadeldis, tarkusearmastus, jagamatu osake, vaatlusel põhinev üldistus, arstivanne, uurimus, vormid, kõrgem filosoofiakool, filosoofide gümnaasium, ainuvalitseja, muusade pühamu, sammaskäik, leidsin. Vastused: 2.Kreeka-Mükeene kultuuriks nimetati, sest Mükeene linn oli Kreeka keskmeks (seal oli kultuur ka kõige arenenenum) ja sealt on kaevatud välja ka tänapäeval kõige suurem hulk erinevaid esemeid tollest ajastust. 3. Linnriigid (polised): Eanamasti üsna väike kogukond (paar erandit). Kõik linnriigi tõieõigluslikud elanikud (kodanikud) osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Igas linnriigis oli oma nõukogu, mis oli juhtimise rollis. 4

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun