Mida
pakkusid kloostrid keskaegsele inimesele?
Sõna klooster tuleb ladina keelsest sõnast
claustrum,
mis tähendab“'suletud paika“. See on kiriku, söögisaali,
raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus
inimesed elavad rütmilises elutsüklis. Kloostrites elatakse
kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel . Kloostri
moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala
teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse.
Munaga tõotus tähen das, et elama peab vaesuses , vallalisena ja tuleb alistuda oma ülemale. Naiskloostrite
elanikke kutsuti nunnadeks, mehi munkadeks.
Mungad pidid oma elu mööda saatma palves ja töös, sest töö ei lase
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Helina Tereste
Õppematerjali autor
-11. saj pKr) Iseloomustab: · Feodaalkorra kujunemine · Naturaalmajandus · Linnade teke · Feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11.-14- saj pKr) Iseloomustab: · Rahamajandus · Tsunftikäsitöö areng · Kaubanduse areng · Katk Hiliskeskaeg (15.-16 saj. algus) Iseloomustab: · Uue maailmavaate kujunemine: humanism · Maadeavastused · Katoliku kiriku kriis Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Lääne-Euroopas olid hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas sealgi tarviduse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks
pereliikmeid kuid kui Otto I pani aluse Püha Rooma keisririigile hakkasid keisrid paavste valima, hiljem hakkasid piiskopid oma seast paavste valima, nii oli võimalus et valitakse hea ja kogenud paavst paavsti õukond ehk kuuria, bullad ehk paavsti ametlikud seisukohavõtud 25. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud Tsisterlaste ordu – rajati Prantsusmaal, lähtusBenedictuse reeglitest kuid nõudsid liikmetelt karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd, kloostrid rajate asustamata paikadesse, olulised ehituskunsti arendajad, kandsid valgeid rüüsid ajajooksul karmid nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused, kuulsaim tsisterlane oli Bernard Clairvaux Kerjusmungaordud – rajati keset linna ja kuulutati jumalasõna Fransisklaste ordu – rajas rikka kaupmehe poeg Fransiskus, kes loobus tema varndusest, ta eesmärk polnud alustada uut ordut aga tal oli palju pooldajaid ja kirik soovis anda ametliku
majanduskeskused. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaaliast, kes loobus isa pärandusest vaese elu ja jutlustamise kasuks. Tema eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võttis endale palju pooldajaid ja kirik soovis ametliku vormi. Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutadada jumala sõna lihtrahva seas. Pruun või hall mungarüü. Lihtne eluviis ja rõhutatud alandlikkus. Vähenõudlikkus tegi nad populaarseks ning hiljem tekkisid neil kloostrid mis rõhutasid haridust. Dominiiklaste ordu rajas hispaania aadliseisusest munk Dominicus. Peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks. Must mungarüü. Et jutlusi mõjuvamaks muuta, panid nad rõhku haridusele. Kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud. Ketserlus kõrgkeskajal levis ka usuvoole, mis kaldusid usust kõrvale, olid kriitilised kuna paljud panid pahaks kiriku rikkust ja sekkumist ilmaliku võimu valdkonda. Uskusid, et maailma pole loonud Jumal küsi vajd koos saatanaga
.................................................................................. 4 1. Püha Birgitta .......................................................................................................................... 6 1.1. Elulugu ja ordu asutamine................................................................................................6 1.2. Ordude levik.....................................................................................................................7 2. Kloostrid keskajal................................................................................................................... 8 2.1. Kloostrite tähtsus keskaegses ühiskonnas........................................................................8 2.2. Elukorraldus kloostris keskajal........................................................................................ 8 2.3. Ametid keskaja kloostris :......................................................................................
Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas
galloromaanid ning pani aluse ühtse rahva tekkimisele. Paavstid olid seotud frankide valitsejatega ja see viis Karl Suure kroonimiseni keisriks. Briti saartel oli kristlus levinud juba antiikajal kui katkesid sidemed Roomaga tekkis eraldi kelti kirik. Rooma riigis tugines kirikuinstitutsioon linnadele, aga Iirimaal neid polnud seal tugineti kloostritele. Piiskop oli lihtsalt üks kloostri vaimulikest, kes allus abtile. Kloostrid olid väga arenenud: paljundasid kirikuisade ja antiikautorite töid ning tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli kristlik substraat tugev ning see viis paganate ristiusustamiseni. Läbi abielude oli Inglismaa katoliiklastega seotud. Püha Bontifacius oli misjonär friiside seas, ta pani aluse Saksamaa piiskopkondadele. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure veriste poliitiliste sõdade käigus
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad.
Americo Verspucci avastas et tegemist on hoopis uue mandriga ning pandigi nimeks tema nime järgi. Meretee Indiasse avastas Varco da Gama, sõites ümber Aafrika mandri. Teed indiasse püüdsid leida ka Inglased, kuid seda Põhja-poolkera kaudu. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailma reisi ning jõudis vürtsideni Lääne kaudu, tõestades et maakera on ümmargune. Kodumaale ta ise ei naasnud: Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased. Tagajärjed: Inimeste maailmapilt avardus, Euroopa hakkas maid koloniseerima, Euroopasse kogunesid rikkused, Kaubateed paiknesid ümber, hakkati kasvatama uusi kultuure (mais, tubakas, kartul, tomat), teadus arenes kiiresti, inimrassid paiknesid ümber, tekkis orjakaubandus, kristlus levis mujal maailmas. Pilet 2 *Suur rahvasterändamine, Frangi riik | Rahvasterändamise tagajärjed. Frangi riigi kujunemine, ristiusu vastuvõtmine; merovingid; Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur; riigi lagunemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid