Mind mõjutanud tekstid.
Maailmas leidub lugematul hulgal tekste , mis on mõeldud
informatsiooni edastamiseks või mõjutamiseks inimesi. Tekste saab
lugeda, näha, kuulda ja sellepärast ongi need tänapäeval ühed oluliseimad infoallikad. Kuigi tekstid on olulised ei keerle maailm
nende ümber.Esimene asi, mis meelde tuleb seoses sõnaga tekst, on
raamatud, kuid on ka filmid reklaamid ja paljud teised sildid.
Tekstidega on saadetud korda palju head, kuid ka halba. Nendega ei
saa ainult inimesi mõjutada, vaid ka petta ja mõnitada. Kõige
kavalamad ning kallimad tekstid on minu arvates tänapäeval
reklaamid. Need energilised ning värvilised vahepalad on mõjutanud
mind ning ka paljusid teisi inimesi, kuigi alati ei ole see olnud
positiivne.
Topshop on kõige petlikum reklaam , mida ma olen näinud. Seal
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mrek94
Õppematerjali autor
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega.
mitte liiga tungiva meenutamisega. Paar nädalat pärast filmi nägemist küsisid uurijad oma katseisikutelt, kas nad olid oma normaalseid hambaharjamise ja hambaarstil käimise harjumusi muutnud. Küllalt üllatavana leiti, et ainult need katsealused, kes läbisid kerge hirmu tingimuse, olid oma käitumist muutnud ja hammaste eest rohkem hoolitsema hakanud.kahe ülejäänud tingimuse puhul ei erinenud katsealused kontrollgrupist, kes oli vaadanud filmi hoopis teisel teemal. Kui aga katseisikuile saadeti küsimustik, mis uuris nende hoiakuid suuõõne hügieeni suhtes, näitasid kõik kolm gruppi, et nad olid filmides toodud järeldustega päri. (Hayes 2002:104-105) Seega tuleb ikkagi hoolikalt vaadata, kuidas hoiaku muutmise katsetes on andmeid kogutud, enne, kui hakkame midagi järeldama, et nii sellised kui ka sellised muutujad tõesti mõjutavad või ei mõjuta hoiaku muutust. Hoiakute muutmise katsete puhul on üheks probleemiks see, et inimesed püüavad
lähedale inimesele, et inimene hakkabki kogema oma kohalolu filmis asetsevates sündmustes). Antropoloogia annab uusi uurimisteemasid ja uusi meetodeid. Tekivad teemad ja alad, millega pole tegeletud vahendite puudumise tõttu (kaamerad). Suht ähmane on igatahes vis antr, aga see on suure elujõuga, on olemas interneti ajakiri (tekst ja pilt), huvi selle vastu kasvab. Visuaalse antropoloogia areng Kolm erinevat tasandit: mõtteareng (kuidas mõte on mõjutanud, kuidas vis antr areneb), dokumentaalfilmi areng , tehnoloogia areng Dagerrotüüpia 1839 – see on fotoaparaat, mis pildistas metallplaadile kujutise. Esimene praktikas kasutuskõlblik fotografeerimiseviis dagerrotüübid on hõbetatud vaskplaadist alusel. Kestis kuni 1860ndateni. Selle tehnoloogia ilmumine sobis hästi kokku evolutsionismiga. Kuidas inimene arenes loomast tsiviliseeritud inimeseks (progressitee metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon). Inimene on pidevas arengus
aladega. Tekivad teemad ja alad, millega pole tegeletud vahendite puudumise tõttu (kaamerad). Suht ähmane on igatahes vis. antropoloogia, aga see on suure elujõuga, on olemas interneti ajakiri (tekst ja pilt), toimuvad konverentsid, huvi maailmas selle vastu kasvab. Mõnel pool saab isegi doktoritööd kaitsta vis.antropoloogias. VISUAALSE ANTROPOLOOGIA ARENG Kolm erinevat tasandit (problemaatikat): Mõtte areng (kuidas mõte on mõjutanud, kuidas vis.antropoloogia areneb), Dokumentaalfilmi areng, Tehnoloogia areng Dagerrotüüpia 1839 see on fotoaparaat, mis pildistas metallplaadile kujutise. Selle tehnoloogia ilmumine sobis hästi kokku evolutsionistliku lähenemisega. Evolutsionalism: kuidas inimene arenes loomast tsiviliseeritud inimeseks (progressitee: metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon). Eesmärk mõista inimese arengut tsiviliseerituks
Kirjutades tahame ilmtingimata kellegagi midagi jagada. Teksti abil edastame oma arusaamu erinevate olukordade kohta elus. Iga tekst on alati vaid üks teiste omanäoliste hulgast. Seetõttu saab seda mõista teiste tekstide kaasabil kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid. Tänapäeva ühiskonnas ei õnnestu kellelgi vältida tekste ega suhet nendega. Tekstid mitte lihtsalt ei ümbritse meid, vaid on muutunud elu osaks, nendega tekib suhe, need tuleb vastu võtta, kujundada nende kohta oma arvamus. Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A. Nahkur, M. Sokk, Sõna võlu 7.klassile. Tallinn: Koolibri, 2001, lk 3. 5 1.1
Missugused luuletekstid liigituvad lasteluule alla? rahvaluule, lastele kirjutatud luuletused, täiskasvanutele kirjutatud, aga lastele mõistetav luule, proosatekstidest pärinevad salmid-laulud. Lasteluule Jannsenist 19. sajandi lõpuni. Esimene lastele määratud ilmalik värsiraamat: Johann Voldemar Jannsen “Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele pühhade kingitusseks” 1865 1889 Juhan Liiv „Sakalas” laps peab samastuma tegelasega ja keel peab kerge olema. Algus: klassikud, kelle tekstid trükitakse lugemikes, 19. sajandi ärkamisaeg, tõlkemõjuline luule, põhilised teemad: loodus, laste elu,valdavalt puhtõpetuslik, rahvaluule elemendid Põhilised autorid: Lydia Koidula: „Hälli ääres“, „Hällilaul“, „Kitsetall“, „Meie kass“ Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“ Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil,
riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülevaate enda, oma ema ja vanaema teabeväljadest dimensioonide ja kihtide lõikes. Samuti selgitan välja, millised tingimused on teabeväljade struktuuri mõjutanud. Lõpus analüüsin, millised muutused on enam kui viiekümne aastaga toimunud ning püüan selgitada nende põhjuseid. Samuti lisan joonised meie teabevälja struktuuride kohta. Lõpuks kajastan muutusi teabeväljas võrdleva tabelina. Mina (sündinud 1991, teabeväli aastal 2011) Minu väärtushinnangute kujunemisel on suurimat rolli mänginud kodu ja perekond. Minu väärtused ei ole veel täielikult välja kujunenud, kuid kõige olulisem on pärit lapsepõlvest.
Valge nägu kole "koleda" valents? Otsuse praimimine Ankurdamine on eelaktiveeritud arvu mõju arvulistele hinnangutele ja otsustele. Ankurdamine kui (osaliselt) praimimisfenomen: mis kuupäeval sa sündisid? Kas maksaksid oma sünnikuupäeva jagu eurosid selle pileti hinna eest? Kui palju oleksid nõus selle eest maksma? Raamistamine mõiste tasandil Raamistamise teooria (ing k framing). Selle teooria point on, et ajakirjanduslikud tekstid kajastavad reeglina vaid üht osa olemasolevast informatsioonist infost on tehtud valik, mis on pandud mingisse "raami"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid