.............................................................................. 9 5. Võimed ja oskused................................................................................................................10 5.1. Võimed...........................................................................................................................10 5.2. Oskused..........................................................................................................................10 6. Elukestev õpe........................................................................................................................ 12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 14 SISSEJUHATUS Antud referaadi teema on valitud personalijuhtimise ainepunktide raames. Võimalikest
( PGS § 36 lõige 1). EHISe asutamise eesmärk on koguda informatsiooni haridussüsteemi korraldamiseks ning sihipärasemaks juhtimiseks; Registri andmeid kasutatakse riikliku haridusstatistika koostamiseks. Eksternõpe - õppevorm, kus õppimine on õppuri iseseisev tegevus, mille käigus õppuril on võimalus lepingu alusel kasutada õppeasutuses osutatavaid õppekavajärgseid õppe-teenuseid õppuri poolt tellitud mahus ja struktuuris. Elukestev õpe - sihipärane protsess teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ning täiendamiseks terve elu jooksul. Põhimõte, mille kohaselt inimene õpib kogu oma elu jooksul, alates sünnieelsest perioodist kuni surmani. Emotsionaalne intelligentsus (EQ) - ehk tundetarkus ehk tundetaip. Võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida, väljendada. Empaatiavõime (teiste hingeelu mõistmine); sotsiaalne pädevus. Eneseanalüüs - laiem mõiste kui enesehindamine
§ 13. Kohustuslikud ja valikõppeained (2) A-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt või muud võõrkeelt. Eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolides õpitakse üldjuhul eesti keelt teise keelena. Õpilase puhul, kes õpib eesti keelt teise keelena, ei ole kohustuslikku B-võõrkeelt. § 14. Läbivad teemad (3) Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on: 1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid; 2) keskkond ja jätkusuutlik areng taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1
Haridusalasteks eesmärkideks on: 1. vanusele vastav esimese keele lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulamisoskuse omandamine; 2. teise keele hea lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulmise järgi arusaamisoskuse omandamine; 3. vastavas klassis nõutavate üldhariduslike oskuste omandamine teistes ainetes, nagu matemaatika ja looduslugu; 4. nii koduse keele kõnelejate kui ka sihtkeele kõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. Seega on keelekümblusprogrammis kakskeelne haridus lisaväärtus, kuna eesmärgiks on mõlema keele (K1 ja K2) funktsionaalse oskuse oman-damine ning mõningatel juhtudel ka kolmanda keele valdamine (vt Genesee, 1998, nt). Kõige iseloomulikum joon keelekümblusprogrammis ongi asjaolu, et teises keeles õpetatakse tavalisi üldhariduslikke õppe-aineid, nagu matemaatika ja looduslugu. Keelekümblusõpilastelt oodatakse nendes õppeainetes samu tulemusi kui oma
üksikisiku olulisus ühiskonnas ja see tõi kaasa ka hästiplaneeritud lapsepõlvehariduse. (Kellel see oli võimalik). Esmakordselt loodi sõdurite orbudele koolid kus neid õpetati näiteks tehastetöölisteks, puuseppadeks jne Teistel juhtudel oli kutseharidus sarnane teiste riikide omadega, õhtuti ühiskondlikes ja tööstuskoolides, ometigi ei olnud need mõeldud kõikidele. 1871 Prantsuse Vabariigi välja kuulutamine tõi kaasa järgmised muutused 1) kohustuslik haridus, 2) peale 13-aastaseks saamist peaks töötama (nn tänaval hulkumist, logelemist püüti takistada) 3) koolitusvajadus kaasaegse mehaanilise ja elektrotehnika valdkonnas 4) kahte tüüpi riiklikud koolid kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid ja vabriku liht liinitöölised (inimesed, kes teevad kätega tööd, aga ei ole käsitöölised väga keeruline tõlkida) ja kantseleitöötajad. Saksamaal ei toimunud tekstiilitootmise mehhaniseerimist kuni 19. sajandi keskpaigani, kuid
Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA
Kõik kommentaarid