50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krisman
Õppematerjali autor
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras kohtuda
· Ida-Rooma keisririik püsis kuni 1453.aastani, siis vallutasid selle türklased · Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega: keiser Justinianus I valitsemine 6. saj Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj · Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud õigeusumaade kunsti (Venemaa, Bulgaaria, Serbia, Rumeenia, Armeenia, Gruusia) · Bütsantsi kunstist oli mõjutatud ka keskaja Itaalia kunst, kuna Lõuna-Itaalias olid Bütsantsil kuni 12. saj suured valdused · Ka Itaalia renessansskunstis võib näha tugevaid Bütsantsi mõjusid: tsentraalehitised, eredad värvid ikoonimaalis jne · Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia · Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mosee ja ehitanud külgedele neli minaretti · Hagia Sophia ehitati Justinianus I valitsemisaja alguses
sündmused vaid igavese tähendusega märgid (sellepärast ei olnud oluline kujutada piiblitegelasi ümbritsevat ruumi vaid asja nende ümber). Tähtis oli isikute tuntavaks tegemine ja hingeseisundi iseloomustamine. Kõige kehad olid rikkalikult riietatud ja nende keha ei olnud võimalik riiete alt aimata (vältimaks patuse keha kujutamise see saigi antiik aja ja keskaja kõige suuremaks erinevuseks). Kõige rikkalikumalt oli kujundatud altari ümbrus. Apsiidivõlvil oli kujutaud troonil istuv Kristus. Bütsantsi arhitektuur Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised (äärmised punktid olid keskpunktist võrdsel kaugusel). Selliste kirikute põhiplaaniks olid Ringid, ruudud, võrdkülgsed hulknurgad või võrdhaarse kreeka risti kujutised. Bütsantsi arhitektuuri kõige kuulsam ehitis on:
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist on tarbeesemetega,mille
Koor ja vaimulikud koondusid teenistuse ajal idapoolsesse otsa ja see nõudis ruumi, pikendati pikihoonet transepti teisele poole, nii et transepti ja apsiid vahele jäi nelinurkne ruum, mille nimeks sai koor (sest seal laulis koor). Põhiplaan, mille nimi on Antoniuse rist, muutus kõige levinumaks romaani ja gooti ajal. Basiilika kõrvale kujunes välja ka kodakirik. Kodakirik oli samuti kolmelööviline nagu basiilikagi, kuid kodakirikul ei ehitatud kesklöövi ülaossa aknaid. Keskaja uksi nimetatakse portaalideks. Portaalid asusid tavaliselt kiriku pikiküljel, kuid on kirikuid, kus portaalid on ka ehitise läänepoolses otsas. Kirikulööve eraldasid arkaadid, mis kujunesid romaani stiili põhiliskeks tunnuseks. Kaare tugipostideks olid keskajal piilarid. Piilarid võisid olla täiesti erisugused, esines nii ümmargusi kui ka neljatahulisi jne. Piilarid on põhimõtteliselt sama mis antiikaja sambad, kuid nendel puuduvad antiikajale iseloomulikud baasid ja kapiteelid
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst:
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst:
rõhku värvidele vaid kontrastide heletumedusele Vanavene kunsti suurkuju: Andrei Rubljov ühendas vanavene ja bütsantsi kunsti, kujutas kolme ühtekuuluvat inglit kolmainsust Ikonostaasid Igale teemale ettenähtud koht Keskel kristus, kelle ümber maarja ja johannes ning siis peainglid, miikael ja gabriel Hiljem hakati lisama detaile, ruumilisust, et paistaks jutustava sisuga Lääne-Euroopa keskaja kunsti 4 ajastut 1. Merovingide ajastu. 5. saj lõpp 8. saj keskpaik 2. Karolingide ajastu. 8. saj keskpaik 10. saj algus 3. Romaani kunsti ajastu. 10-12. saj 4. Gooti kunsti ajastu - varagootika algus 12. saj II pooles - kõrggootika 13 - 14. saj - hilisgootika 15. - 16. saj Merovingide ajastu inimeste ümberpaiknemine, sõjad, hävitatakse kunst
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid