Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
ladestunud setted muutub kõvastunud settekivimiks Lubjakivi keemiline koostis kaltsiumkarbonaat Tüüpilised settekivimid: o Lubjakivi o Liivakivi o Savikivi Purdkivimid e detriitsed kivimid: o Liivaivi o Savi o Konglomeraat Biogeensed settekivimid o Lubjakivi o Turvas o Põlevkivi Kemogeensed e keemilist päritolu settekivimid o Haliit kivisool o Sülviin kaaliumkloriid o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline ja - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud
LITOSFÄÄR Maa ümbermõõt ekvaatoril 40 076 km Läbimõõt 12 756 km a1- ülemine vahevöö a2- alumine vahevöö b1-välistuum b2- sisetuum (tahke) 6000 ºC NB! Infot on saadud seismilisi laineid uurides ja kasutades modelleerimist SEISMILISED LAINED levivad erinevas keskkonnas,erineva kiirusega jne. MAAKOOR maaväline tahke kivimiline kest paksusega 3 80 km. Esineb kahte tüüpi maakoort mandriline ja mereline Litosfäär on umbes 200 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine osa on atmosfäär. ASTENOSFÄÄR kõrge rõhu all ja kõrge temperatuuriga poolvedel kivi mass, mille peal liiguvad maakoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nimetatakse pinnamoeks ehk RELJEEFIKS: Reljeef koosneb erineva tekkeviisi, kuju ja koostisega pinnavormidest. Liigestatud reljeef mitmekesine või vaheldusrikas. A absoluutne kõrgus S suhteline kõrgus Kaartidel kasutatakse ainult a...
Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid – tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid – tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid – moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed – tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed – tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid – tekivad tardkivimite moondel (gneiss). Parakivimid – settekivimite moondel (marmor, kvartsiit). 8. Wegeneri mandrite triivi hüpotees – mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. =====
Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid tekivad tardkivimite moondel (gneiss). Parakivimid settekivimite moondel (marmor, kvartsiit). 8. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. =====
Vastavalt SiO2 sisalduse järgi: 1) Happelised 65-75% (graniit, lipariit) 2) Keskmised 52-65% (andersiit, dioriit) 3) Aluselised 40-52% (basalt) 4) Ultraaluselised 30-40% (peridotiit) 2) Settekivimid tekkinud mitmete setete kuhjumisel ja kivistumisel nii veekogudes kui maismaal. · Purdkivimid moodustunud murenenud lähtekivimitükkidest (liivakivi) · Kemogeensed mitmesuguste soolade ledestumisel (lubjakivi, kivisool, kips) · Biogeensed tekkinud taimsete või loomsete organismide jäänuste settimisel ja kivistumisel (põlevkivi (vetikad), kivisüsi (hiid osjad, sõnajalad), pruunsüsi, nafta) 3) Moondekivimid e metamorfsed kivimid tekkinud kõigi võimalike kivimite ümber kristaliseerumisel, enamasti kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustel. Sõltuvalt lähtekivimitest:
· Süvakivimid e intrusiivsed kivimid ( graniit, periotiit (vahevöö peamine koostisosa), dioriit) Vastavalt SiO2 sisalduse järgi: 1) Happelised 65-75% (graniit, lipariit) 2) Keskmised 52-65% (andersiit, dioriit) 3) Aluselised 40-52% (basalt) 4) Ultraaluselised 30-40% (peridotiit) 2) Settekivimid tekkinud mitmete setete kuhjumisel ja kivistumisel nii veekogudes kui maismaal. · Purdkivimid moodustunud murenenud lähtekivimitükkidest (liivakivi) · Kemogeensed mitmesuguste soolade ledestumisel (lubjakivi, kivisool, kips) · Biogeensed tekkinud taimsete või loomsete organismide jäänuste settimisel ja kivistumisel (põlevkivi (vetikad), kivisüsi (hiid osjad, sõnajalad), pruunsüsi, nafta) 3) Moondekivimid e metamorfsed kivimid tekkinud kõigi võimalike kivimite ümber kristaliseerumisel, enamasti kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustel. Sõltuvalt lähtekivimitest: 1) Ortokivimid tardkivimitest
b) Keskmised (52 - 60% ränidioksiidi) Näiteks: dioriit, andesiit c) Aluselised (40 52%) Näiteks: basalt d) Ultraaluselised (30 40%) Näiteks: peridotiit 2. Settekivimid tekkinud setete kuhjumisel ja kivistumisel nii veekogudes kui ka maismaal. a. Purdkivimid moodustavad murenenud lähtekivimi tükkidest ehk kurdosadest. Nt: liivakivi (lähtekivim: kvarts) b. Kemogeensed tekkinud mitmesuguste soolade ladestumisel lahustest Nt: karst c. Biogeensed taimsete või loomsete organismide jäänuste kujunemisel ja ladestumisel 3. Moondekivimid ehk metamorfsed tekivad kõigi võimalike kivimite ümberkristalliseerumisel kõrgenenud rõhu toimel. Jaotatakse sõltuvalt lähtekivimist: a. Ortokivimid tekivad tardkivimite moondel. (graniit gneiss) b
ladestunud sete muutub kõvastunud settekivimiks Lubjakivi keemiline koostis kaltsiumkarbonaat Tüüpilised settekivimid: o Lubjakivi o Liivakivi o Savikivi Purdkivimid e detriitsed kivimid: o Liivakivi o Savi o Konglomeraat Biogeensed settekivimid: o Lubjakivi o Turvas o Põlevkivi Kemogeensed e. keemilist päritolu settekivimid: o Haliit kivisool o Sülviin kaaliumkloriid o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline koostis - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud
1 . Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...
purskekivimid – tarduvad maa pinnal (nt. basalt) süvakivimid – tarduvad maakoores (nt. graniit) 2 Moondekivimid ortokivimid – tardkivimite moondumisel (nt. graniitgneiss) parakivimid – settekivimite moondumisel (nt. lubjakivimarmor) 3 Settekivimid purdkivimid – moodustuvad mureneud lähtekivimi tükkidest (nt. liivakivi – koosneb kvartsist) kemogeensed biogensed Kivimiteringe: kulutus SETTEKIVIMID kulutus murenemine murenemine settimine settimine mattumine, kivistumine tardumine mattumine, kivistumine sulamine
Diagenees e kivistumine füüsikalis-keemilised protsessid (tihenemine, tsementeerumine, ümberkristalliseerumine), mille tulemusena ladestunud sete muutub kõvastunud settekivimiks. Diagenees läheb rõhu ja temp kasvades üle metamorfismiks. (~150C savimineraalid asenduvad vilkudega). Settekivimite klassifikatsioon. 1)Geneetiline klassifikatsioon päritolu järgi. 2)Omaduste järgi. Geneetiline. Purdkivimid murenemisel tekkinud. Biogeensed ja kemogeensed. Purdkivimid 86%, karbonaadid 14%, kemogeensed väga vähe. Omaduste järgi. 16 Setteosakese suurus. Keemiline ja mineraalne koostis. Terasuuruse klassifikatsioon. Fii-skaala. Logaritmiline süsteem. =-log2(dmm) d=osakese diameeter millimeetrites. d>2mm, <-1 kruus, veeris - konglomeraat d=0,063-2mm, 4 - -1 , liiv - liivakivi d=0,002-0,063mm, 9 - 4 , aleuriit (silt) - aleuroliit
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
· purskekivimid tarduvad maa pinnal (nt. basalt) · süvakivimid tarduvad maakoores (nt. graniit) 2. Moondekivimid · ortokivimid tardkivimite moondumisel (nt. graniitgneiss) · parakivimid settekivimite moondumisel (nt. lubjakivimarmor) 3. Settekivimid · purdkivimid moodustuvad mureneud lähtekivimi tükkidest (nt. liivakivi koosneb kvartsist) · kemogeensed · biogensed Kivimiteringe: kulutus SETTEKIVIMID murenemine kulutus settimine murenemine settimine mattumine, kivistumine mattumine, kivistumine tardumine sulamine
Wegener? – mandrite ääred kattuvad justkui pusletükid Lubjakivi keemiline koostis – kaltsiumkarbonaat ● Tüüpilised settekivimid: ○ Lubjakivi ○ Liivakivi ○ Savikivi ● Purdkivimid e detriitsed kivimid: ○ Liivakivi ○ Savi ○ Konglomeraat ● Biogeensed settekivimid: ○ Lubjakivi ○ Turvas ○ Põlevkivi ● Kemogeensed e. keemilist päritolu settekivimid: ○ Haliit – kivisool ○ Sülviin – kaaliumkloriid ○ Kips – väävliühend Orgaaniline aines – setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Karbonaadid – süsihappe soolad Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
