Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile (8)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Keemia ja füüsika üleminekueksam
1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL

Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest.
Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909.
Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid . Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne.
Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid , siis suurema energiaga.
Igasse elektronkihti mahub kindel arv elektrone.
1. kihil kuni 2 elektroni
2. kihil kuni 8 elektroni
3. kihil kuni 18 elektroni
4. kihil kuni 32 elektroni
Kaltsiumi planetaarne mudel→ (joonista õpiku vms järgi)

2) AATOMI EHITUSE KVANTMEHHAANILINE MUDEL.
Tänapäevase ehk kvantmehhaanilise aatomimudeli rajajad olid saksa teadlane W. Heisenberg ja austria teadlane E.Schrödinger 1923. aastal.
See aatomiehituse mudel ei püüagi kirjeldada elektroni liikumise täpset teed. Elektronid liiguvad aatomis ülikiiresti, moodustades oma liikumisel negatiivse laengu pilve- nn elektronpilve. Kiire liikumise tõttu on kõik elektronid aatomis nagu laiali määritud. (Võrdlus argielust: Kui jälgida jalgratta liikumist, näeme, et kiirema sõidu korral ei ole võimalik kodaraid enam eristada. Need oleksid nagu laiali määritud üle kogu raatta. Sama käib ka muude esemete väga kiirel liikumisel. )
Tänapäevase aatomimudeli aluseks on võetud elektroni leidumise tõenäosus aatomi erinevates osades. Seal, kus elektron liigub sagedamini, on tema leidumise tõenäosus suurem ehk elektronpilve tihedus on selles kohas suurem.
Orbitaaliks nimetakse sellist ala aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur. Orbitaal näitab elektroni liikumisel tekkiva elektronpilve kuju. Elektron liigub põhiliselt vaid orbitaaliga määratud alas ja väljaspoole orbitaali satub ta üsna harva. Kõik orbitaalid ei ole ühesuguse kujuga - osa on kerakujulised , kuid on ka keerukama kujuga orbitaale.
Üks orbitaal mahutab kuni 2 elektroni. Kaks elektroni, mis asuvad samal orbitaalil,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #1

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #2

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #3

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #4

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #5

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #6

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #7

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #8

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #9

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #10

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #11

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #12

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #13

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #14

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #15

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #16

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #17

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #18

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

338 laadimist Kokku alla laetud

8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LJC Õppematerjali autor

1. Aatomi ehituse planetaarne mudel.
2. Aatomi ehituse kvantmehaaniline mudel.
3. Perioodilisusseadus ja perioodilisustabel.
4. Keemiline side. Kovalentne mittepolaarne side.
5. Kovalentne polaarne side. Polaarsus.
6. Iooniline ja metalliline sied.
7. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid.
8. Elektrolüüdid. Liigitus. Dissotsiatsioon.
9. Reaktsioonid elektrolüütide lahustes.
10. Soola hüdrolüüs.
11. Metallide omadused. Redoksreaktsioonid.
12. Mitte metallide omadused (peamiselt VI A ja VII A rühma näitel)

13. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kiirus. Ühtlases sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand.
14. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. Kiirendus. Võrrandid keha koordinaadi, nihke ja hetkkiiruse leidmiseks.
15. Ühtlane ringliikumine. Kesktõmbekirendus. Periood ja sagedus.
16. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused. Jõudude liitmine. Keha liikumine kaldpinnal. Jõudude projektsioonid telgedel.
17. Jõudude liigid. Raskusjõud. Keha kaal ja kaalutus. Hõõrdejõud. Hõõrdetegur. Elastsujõud. Hooke’i seadus.
18. Jõu õlg. Jõumoment. Momentide reegel. Tasakaalu tingimused. Tasakaalu püsivus.
19. Keha impulss. Impulsi jäävuse seadus. Mehaaniline töö. Töö üldine definitsioon.
20. Kineetiline energia. Kineetilise energia teoreem. Raskusjõu töö. Keha potentsiaalne energia. Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus. Mehaaniline võimsus.
21. Mikro- ja makrokäsitlus. Ainehulk. Mool. Avogadro arv. Molekulmass. Molaarmass. Aineosakeste kontsentratsioon.
22. Molekulaarkineetilise teooria põhilaused ja nende tõestamine (difusioon, Browni liikumine).
23. Temperatuur. Absoluutse temperatuuri skaala ja selle seos Celsiuse skaalaga. Ideaalse gaasi olekuvõrrand.
24. Isoprotsessid.

keemia füüsika üleminekueksam konspekt

Sarnased õppematerjalid

pdf

10. klassi füüsika konspekt

1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Kulgliikumine keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, mõtteline sirge kehas jääb iseendaga paralleelseks Punktmass keha, mille mõõtmed võib antud tingimustes arvestamata jätta Taustsüsteem: taustkeha koordinaadistik kell Nihe s suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga asukoht + nihe = keha asukoht Nihe on vektoriaalne suurus. Vektoriaalne suurus määratud suuna ja arvväärtusega Mood vektori pikkus Vektori projektsioonid x-teljel on x-koordinaadi muut (s x) y-teljel on y-koordinaadi muut (sy) sx = x - x 0 sy = y - y 0 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusevõrrand. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine suvalisel ajahetkel. x = x0 + sx y = y0 + sy Vaja nihkeprojektsioon avaldada aja kaudu. Ühtlane sirgjoonel

Füüsika

rtf

Füüsika konspekt 11kl

Nr 1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr 3. Ühtlaselt muutuv s

Füüsika

doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid :  Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline  Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajekt

Füüsika

doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui ke

Füüsika

doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, m?

Füüsika

docx

Füüsika I konspekt

valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes. Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks. Avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x), nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x(t). Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja.

Füüsika

pdf

Loodusteaduste aluste konspekt

Kõik teised sirged, mis läbivad läätse keskpunkti, on optilised teljed Hajutav lääts on keskelt õhemad kui äärest. Nõgusläätsest läbi minnes valgus kiired hajuvad, seepärast nimetatakse selliseid läätsi ka hajutavateks läätsedeks. Hajutab valguskiired selliselt, et nende pikendused kohtuvad fookuspunktis. Koondav lääts on keskelt paksemad kui äärest. Koondab valguskiired fookuspunktis. Aineehitus ja keemia Thompsoni aatomimudel Positiivne lauguga aatomis on ühtlaselt jaotatud negatiivsed elektronid nagu rosinad pudingis; Elektronide kogulaeng on tuuma positiivse laenguga sama suur ja aatom on kokku neutraalne. Rutherfordi aatoimimudel Positiivse tuuma ümber tiirlevad negatiivsed elektronid justkui planeedid ümber päikese; Kui elektronid oleksid liikumatud tõmbaks neid kulooniline jõud tuuma külge. Elektroni tiirlemist ümber tuuma võib vaadelda võnkumisena;

Kategoriseerimata

docx

Füüsika kordamine 10-nda klassi üleminekueksamiks

Kordamine füüsika eksamiks Mõõtmine- mõõdetava suuruse võrdlemine teise samalaadse suurusega, mis on loetud ühikuks. SI- süsteemi ühikud: · pikkus- l; d; s m · aeg- t; T s · mass- m kg

Bioloogiline füüsika

Rohkem sarnaseid