KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ( ÜHISKONNAÕPETUS ) ! 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor eraettevõtted 3) Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond?
Ühiskond- küsimused 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm sektorit- avalik sektor(riigi- ja omavalitsusasutused), erasektor(eraettevõtted) ja mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid- ja ühendused) 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid
Praegu on industriaalühiskond ainult vähem arenenud Põhja riikides ja kõrgemalt arenenud arengumaades. Industriaalühiskond (sellest algab nüüdisühiskonna kujunemine) algab tööstuspöördega (18. saj. lõpp -19.saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele. 1 Ühiskonnas uued kihid: tööandjad ja töövõtjad (varase kapitalismi uurija K. Marxi sõnul kaks ühiskonna põhiklassi: kapitalistid ja proletariaat, kelle suhe on lepitamatult vastuoluline vastandlike huvide tõttu). Majanduses tähendas üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele ja turumajandusele. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutsid: o tööhõive majanduse põhivaldkondades: põllumajanduses väheneb pidevalt tänaseni; tööstuslikus tootmises kasvab kuni 20.sajandi keskpaigani, mil hakkab langema; teeninduses kasvab aeglaselt kuni 20
vabadus ja individualism. Riigivõim ehk ühe ühiskonnaliigme võim teise üle on peamine takistus indiviidi vabadustele. Kas ühiskond võib anarhias toimuda? Ei, sest ühishüvesid ei saaks tagada keskendutaks vaid erasfäärile. Ühiskonna liikmed Tänapäeva ühikonda nähtakse üldjuhul pluralistlikuna ehk mitmepalgelisena. Riigi toimimiseks on vajalik sallivus ehk tolerants. See on vajalik, et teha koostööd. Inimesi saab laias laastus jagada kahel alusel. Bioloogilised ehk kaasa sündinud omadused, mis on sünni hetkel juba olemas. Need on sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rass, seksuaalne orientatsioon. Sotsiaalsed erinevused, mis sõltuvad inimese vabast tahtest, on tekkinud kõrvalisest mõjudest. Sotsiaalsed erinevused on omandatud, näiteks haridustase, jõukus, elukoht, maailmavaade, ühiskondlik aktiivus, perekonnaseis. Rahvust on raske määratleda, kumba see kuulub.
küsimustele, erinevates ühiskondades erineval moel: 1) vajaduste rahuldamine nüüd või tulevikus? kas süüa kohe või valmistada toitu? kas kohtuda sõpradega või käia tööl, et pärast parem elu? rahuldus otse tegevuse objektist või tegevusest, mis tulevikus tõotab veelgi suuremat rahuldust => affektiivsus <=> affektiivne neutraalsus 2) kuidas tasustada teiste inimeste tegevust? kas tuttavaid, sugulasi, sõpru soodsamalt või kõiki võrdsete kriteeriumite alusel? => partikularism <=> universalism 3) kuidas hinnata teisi inimesi? kas nende isikuomaduste või saavutuste najal? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne 4) Üldine või spetsiifiline
- kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad
a) Longitudinaalsed b) Iga inimene on unikaalne; erinevate inimeste b) läbilõikelised käitumist ei saa seletada samade printsiipide 3. Milline uurimustulemus on paremini kooskõlas alusel konfliktiteoreetilise stratifikatsiooni c) Kui me vaatleme abielupaare, siis peaks (kõrgematel positsioonidel on rikaste vanemate ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade lapsed, kihistumine) teooriaga? ilu vahel
mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks “eluga edasi minna.” Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele, kus kiiresti muutuv ühiskond kaotab regulatiivse võimu oma liikmete üle. Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. Robert Mertoni järgi on anoomia normide konflikt – olukord, milles ühiskonna poolt väärtustatavad eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge
Kõik kommentaarid