Kas
sõjad ja konfliktid kaovad tulevikus?
Ligikaudu
65 aastat tagasi toimus II maailmasõda. Selles sõjas oli ligikaudu
70 miljonit hukkunut mis teeb sellest ajaloo veriseima sõja. Peale
sõda said enamik inimesi aru, et kolmandat sõda see planeet üle ei
elaks kuna tänaseks on riikidel juba nii võimsad kaitse- ja
ründerelvastused, et nad lihtsalt hävitaks meie kodu sellisena nagu
see praegu on.
Tänapäeval
on 9 riigil olemas tuumarelvad, kuid nad ei kasuta neid arvatavasti
kahel põhjusel. Esiteks sellepärast, et need ei tekitaks kahju
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaspar oll
Õppematerjali autor
● Kohustuste täitmine heas usus ● Tülide rahumeelne lahendamine ● Jõu kasutamisest hoidumine ● ÜRO aitamine ● Mitte-liikmesriikide olukord ● Siseasjadesse mitte-sekkumine Tegevus tülide korral ● VI ptk - rahumeelne lahendamine - Tüli või olukord - Soovitused -> JN otsused ei ole kohustuslikud?? peaksid ikka olema? ● VII ptk - tegevus - Kindlakstegemine: ** Rahu ohustamine -> pmst kõik konfliktid jne lähevad selle alla, ka nt Korea sõda. Rahu negatiivne(postiivne ikka??) definitsioon on see, kui pole sõda. Rahu positiivne definitsioon on keeruline, sellel pole kindlat definitsiooni. ** Rahu rikkumine ** Agressiooniakt -> meelega defineerimata, UK ja USA survel. Mitte ühtegi juhtumit pole peetud agressiooniaktiks, seega on aktide number 0. - Meetmed ** Mittesõjalised ** Sõjalised -> JN on seda teinud mõned korrad, nt Korea sõda, I Lahesõda. An Agenda for Peace
ÜROd mingil määral ignoreerima. ÜRO Põhikirja preambuli eetos on ära hoida konflikte nagu seda oli ka II maailmasõda. Organisatisooni idee on sarnane Rahvasteliidu ideega. Üks rahuuuringute põhipostulaate on see, et rahul on kaks definitsiooni: - rahu on sõja puudumine - rahu on midagi enamat kui sõja puudumine Sõdade vältimiseks tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult konfliktidele endale, vaid kogu sotsiaalsele keskkonnale, millest võivad välja areneda konfliktid. ÜRO Harta Art 2 lg 1 ütleb organisatioon on rajatud kõigi tema liikmete täieliku võrdsuse põhimõttele. lg 3 tülid tuleb lahendada rahumeelselt lg 4 iga rahuarmastav riik võib olla ÜRO liikmeks 14 lg 7 ÜRO ei tohi sekkuda asjadesse, mis oma loomult alluvad iga riigi enda jurisdiktisoonile (riikide siseasjadesse). ÜRO organid Peaassamblee
rünnakuid kaugetes maades. Viimased sündmused ja uurimused on tõestanud vastupidist. Nimelt on Iraani, Liibüa ja Iraagi valitsused rajanud Euroopasse ja Ameerikasse seaduslikke ettevõtteid ja asutusi, et lihtsustada operatsioonide pikaajalist kavandamist ja läbiviimist. See kõik on pannud riikide valitsusi üha enam otsima meetmeid ja võimalusi terrorismivastaseks võitluseks nii lokaalselt kui ka globaalselt. Just siit on alguse saanud Iraagi ja Afganistaani sõjad ning paljud operatsioonid. Koostöös paljude teiste riikide ja organisatsioonidega on loodud mitmeid meetmeid ja abinõusid. Eraldi kõikehõlmavat terrorismiohtu puudutavat föderaalseadust veel täielikult välja töötatud pole, kuid tegevuspõhimõtted on paigas. USA-s võitlevad rahvusvahelise ja kohaliku terrorismiga paljud agentuurid, kuid võitlust juhib Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI). Seda lahingut pidades lähtub FBI oma tegevuses
Rahvasteliit; Briand-Kellogg; inimloomus on hea, kasutame seda; Vaja-RV õigust, koostööd; saab ilma sõjata!; keskklass ja demokraatia kui rahu toojad. Koostöö on hea ,, pluss-summa mäng". Inimene on kõige tähtsam. Teadus, demokraatia Liberalism- Taas vana ja tuntud; populaarne kahe sõja vahel ja ka peale sõda; Põhilised ideed; kõige keskmes on inimene ja ka teised, inimloomus on hea, süsteem on halb ja seda tuleb muuta; koostöö on hea, koostööd on palju, sõjad on halvad ja tuleb vältida. Vaja: vastastikku sõltuvust, vabakaubandust ja demokraatiat. RS osalejaid on palju; Paljuski seotud majandusega, majandus on tähtis (majandus on võti). Majanduslikel põhjustel ei ole mõtet sõdida. Ei toimi alati: Maj.kriis suure sõltuvuseajal; RV organisatsioonid on, olukord ei ole paranenud; Vabakaubandus ise on läbikukkunud/ kukkumas; Eeldab võrdseid võimalusi; RV orga,vohamine (meeletult palju on tekkinud), vabakaubanduse levik.
Maa majanduslik potentsiaal oli täiesti välja kurnatud ning Saksa ühiskond elas üle rasket psühholoogilist kriisi. Suur osa territooriumist, eelkõige idapoolsemad alad, annekteeriti naabrite poolt. Miljonid sakslased aeti neilt aladelt minema, sajad tuhanded hukkusid deporteerimise käigus. Endise monoliitseideoloogilise, poliitilise, õigusliku ja kultuurilise süsteemi äkiline kokkuvarisemine põhjustas sakslastes meeltesegadust ning pessimismi tuleviku suhtes. · Olukorra muutis raskemaks veel see, et okupatsioonitsoonideks jagatud maa jäi võitjariikide vahel teravnevate vastuolude pantvangi. Lääneriigid, kel oli põhjust karta Nõukogude ekspansiooni, otsustasid tegutseda ühiselt · Esialgu ühendati USA ja Briti tsoon. Aasta hiljem nõustus liituma ka Prantsusmaa, kes oleks sisimas soovinud näha oma igivana vaenlast pigem jagatuna kui ühtsena. Saksamaa
4. Läbikukkunud riigid – käsitlus pakuti välja 2005 paari institutsiooni poolt (üks=UK rahu-uurimisorg) slaid: Läbikukkunud riigid 2005 Riigid, kelle püsimajäämine/olemasolu võib olla kerge kahtluse all. Pruun – häire, läbikukkumisoht. Slaid: – II – 2009 (muutused! - Birma (Myanmar), Ladina-Ameerika, „muu maailm“ jaotatud kaheks, Iirimaa (oht ju on), Euroopa, Eesti erinemine Põhjamaadest) 12 haavatuse indikaatorit, mis juhivad tähelepanu sellele, et riik võib tulevikus kokku kukkuda (6 poliitilist, 4 sotsiaalset ja 2 majanduslikku): 1) ktriminogeensus (Eestis kõrge), 2) avalike ametlike teenuste kvaliteedi langus 3) inimõigused 4) julgeolekusüsteemi tugevus on negatiivne 5) eliidi fragmentaalsus (eliit omavahel tülis) 6) väline oht (Eestis mitte väga suur) 7) demograafilised probleemid 8) põgenike ja määratlemata kodakondsusega isikud //põgenikke Eestis pole, aga kodakondsuseta palju – 8-9 %
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuvad
a, ja Mandinkade (Dyula) impeerium, mis alistati 1898. Mõlemas riigis elasid islamiusulised rahvad ja Mandinkade impeeriumi valitseja Samori Touré (1830-1900) oli riigi pikajaline valitseja. Riigiga tekkis Prantsusmaal suuri probleeme, sest neil olid ka oma relvatehased ja salaluure, milles mõlemas olid küll mõneti osalised ka euroopalsed. Prantsusmaa puhul oli reegliks, et kõiki lepingud, mille nad aafriklastega sõlmisid, nad peagi ka rikkusid. 1890. aastatel toimusid tõsised sõjad Dahomees ja Elevandiluurannikul, mil olid majanduse poolest kõige tulusamad alad, aga ka Madagaskaril, mil läksid kõik sel ajal prantslaste kontrolli alla. Dahomee valitseja sai sealjuures relvi peamiselt Saksamaalt. Suubritannia Ühendkuningriigi poliitika oli Aafrikas samuti üsnagi verine. Lääne-Aafrikas olid kõige olulisemad piirkonnad Kullarannik (Ghana) ja Nigeeria. Esimeses pidasid britid Ashanti Konföderatsioonide seitse sõda, mis 19. saj lõpuks võideti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid