Kas
massiimigratsioon rikkastab või ohustab Euroopat?
Aeg
ajalt tuli
inimestele praktiliselt
üle maailma regioonides ohutus eesmärkidel jätta
omad elamud ja sööstma teistesse elukohtadesse, et möönuma
jälitustest, sõjalistest konfliktidest ja poliitilisest
vägivallast. Ei või olla täpset vastust selle kohta, kuidas
põgenikud mõjutavad Euroopat, kas nad lõhestavad teda või teevad
paremaks. On vaid arvamused. Mina oma korda püüan argumenteerida ja
kinnitada faktidega oma seisukohta.
Minu seisukoht on selles, et suur põgenike
arv Euroopas viib selle või teise riigi kultuuri kaoseni. Häda ei
ole ainult selles, et moslemid täidavad Euroopat, vaid asi on nende
nõudmistes, et eurooplased adapteeriksid nendele. Kõik
rahvusvahelised seadused trakteerivad nad enda kasuks. Et nad
võtaksid omaks Euroopa kultuuri, neid tuleb “kiskuda” nende
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tsvetok13
Õppematerjali autor
..................21 Lisa 1. Internetipõhine ankeetküsitlus........................................................................21 2 Sissejuhatus Inimesed on rännanud aegade algusest peale. Põhjuseid elukoha vahetamiseks on olnud erinevaid. Üldisemalt võib rännet jagada vabatahtlikuks ja sunnituks. Kui vabatahtlik ränne tuleneb inimese isiklikest või majanduslikest huvidest, siis sunnitud rände korral on ollakse sunnitud oma elukohast lahkuma näiteks sõja, looduskatastroofi, küüditamise või tagakiusu tõttu. (Inimkonna Rändeatlas 2008: 81- 183) Uurimistöö teema sai valitud sellepärast, et põgenike teema on hetkel väga aktuaalne. Samuti ei ole teemat Hiiumaa mastaabis varem uurimistööna käsitletud. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ning praktilisest osast. Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada
teistes maades ja seda varjupaika kasutada. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad. Esialgne 1951. aasta konventsioon puudutas Euroopa sõjapõgenikke, kuid 1967. aasta New Yorgi protokolliga laienes selle kehtivus kogu maailmale. Konventsiooniga ei saa kehtestada vastutavale riigile kohustust läbi vaadata varjupaiga taotlust; kohustuse kehtestab Dublini konventsioon1. Eesti liitus pagulasseisundi konventsiooniga 1997. aastal. Lähtudes Genfi konventsioonist ja protokollist on varjupaiga saamine inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus
(2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Kodakondsus ja Migratsiooniameti pagulaste osakond Vilmsi 59, 10147 Tallinn Tel: (+372) 605 69 87 Faks: (+372) 605 69 90 Epost: [email protected] http://www.mig.ee/est/ Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus Jaama küla, Illuka vald, 40001 IdaVirumaa Tel: (+372) 335 4414 või (+372) 335 4410 Faks: (+372) 335 4411 Epost: [email protected] http://www.ivv.ee Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Inimõiguste Teabekeskus Nunne tn. 2, 10133 Tallinn Tel: (+372) 64 64 270 Faks: (+372) 64 64 272 Epost: [email protected] http://www.lichr.ee/new/index.php Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn Tel: (+372) 628 2728 Faks: (+372) 6 282 737 Epost: [email protected] http://www.kohus.ee/3479 Riiklik Õigusabi
rooma kui kreeka-katoliku ja õigeusu kirikutesse. Iisraelis asub ka alles 150 aastat tagasi tekkinud Bahài usu maailmakeskus. Monoteistlikud usundid judaism, kristlus ja islam on põhjustanud kõige suuremaid muudatusi maailma ajaloos. Võib arvata, et see mõju jätkub ka tulevikus. Igal juhul ei tohiks jätta tähelepanuta miljonite inimeste uskumust, et just sellel maa-alal paikneb maailma keskpunkt. (Saks 2005, 10) Iisraeli riik paikneb Euroopa, Aasia ja Aafrika ristteel, moodustades omamoodi koridori Euraasia ja Aafrika vahel. Läänest piirab seda Vahemeri, ida poolt Jordani jõgi, Surnumeri ja Arava alang. Iisraeli põhjapiiriks on Golani mäed, lõunatipp aga ulatub välja Punase mereni. Asukoht on alati määrav tegur ajaloo kujunemisel. Iisraelist kahel pool olevaid alasid Niiluse ning Eufrati ja Tigrise jõe viljakaid kaldaid peetakse maailma tsivilisatsiooni hälliks. Just seal hakkas inimkond esimesena maad harima ja
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku
vaid formaalsustele ja mitte seaduste täitmisele; 3. Polyarchy režiimide hindamise süsteem Loodi 1970ndail, arvestab riike alates 50 000 elanikust, andmed alates 1810. aastast. Vaadeldakse poliitilist konkurentsi ja elanikkonna osalust poliitilises protsessis. Polyarchy järgi saab riiki pidada demokraatlikuks, kui on täidetud kolm tingimust: 1) toimuvad regulaarsed valimised, 2) võitnud erakond ei tohi olla saanud üle 70% häältest või parlamendikohtadest ning 3) valimistel osalenuid peab olema üle 20% elanikkonnast. Just elanikkonnast, mitte valimisõiguslikest kodanikest. Niimoodi vaatleb Polyarchy demokraatiat selle klassikalises mõistes ehk keskendudes sellele, kas ühiskonnas eksisteerib arvamuste paljusus ja kuivõrd teeb oma riigis tegelikke juhtimisotsuseid rahvas. Demokratiseerituse indeks saadakse valemiga (võistlus * osalus)/100, kusjures iga referendum lisab
RIIK INIMKOND (Buzan jt) Kuidas määratletakse? Dougherty, Pflatzgraff: 1) Antud poliitilise nähtuse andmestiku kohta käiv teoreetiline raamistik 2) Iga süsteemi saab analüüsida mingi teoreetilise arusaamise põhjal 3) Poliitiliste muutujate hüpoteetiline võrgustik (sõltumatu – sõltuv jne). Praegune süsteem: Vestfaali süsteem, varasemad on teistsugused 4) Muutujate seoste võrgustik. Osised/elemendid: (pikk loetelu) 1) Riigid või mitteriigid 2) Süsteemipiirid – igal süsteemil on olemas mingisugused piirid (sest on mitu süsteemi) 3) Funktsioonid – räägitakse rohkem kui eesmärkidest – igal osisel oli süsteemis funktsioon //nt koloniaalsüsteem: funktsioon = imperialism, ühe ekspluateerimine teise kasuks, teiste riikide tsiviliseerimine 4) Stabiilsus – peaks olema, aga on ka ebastabiilsus 5) Hierarhia – süsteemid võivad olla hierarhilised (vastuolu isejuhtivusega)
Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu. Tegi palju looduse kaitsmiseks (selleks ajaks olid hävitatud ameerika piisoni karjad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid