xxx Gümnaasium Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: xxx 'Koht' 'aasta' Sissejuhatus Käesolev referaat seletab lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toob viimase kohta näiteid nii Eestist kui ka maailmast. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: sotsiaalsfäär, majandus, keskkond ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põlvedele. Areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Kui areng on säästev, innustab ta inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse
- ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus - tööstuslik kaubatootmine - rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus - inimõiguste tunnustamine Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused: - sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses - rahaliste ressursside ülekandmine rikkamatelt ühiskonna kihtidelt vaesematele maksupoliitika abil (nt astmeline tulumaks) - riik korraldab haridust ja tervishoidu - 40%-50% avalikest tuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi eesmärgid ja funktsioonid: - parandada inimeste toimetulekut - kaitsta neid tururiskide eest - kaitsta neid välisohtude eest - leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske (haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse) - solidaarsuse ja sotsiaalne õigus majandusliku efektiivsuse korral.
siirdeühiskond).(õpik lk.5-12; siirdeühiskond lk.19) Teenindusühiskond ehk infoühiskond ehk postindustriaalne ühiskond ehk postmodernne ühiskond. Ülemineku tööstusühiskonnalt uuele ühiskonnatüübile tingis teaduslik-tehniline pööre (1945.a. esimene elektronarvuti ja sellele järgnenud teaduslik-tehniline revolutsioon. Arvutid andsid tehnilise baasi, s.t. muutsid praktiliselt võimalikuks kiire infotöötluse. - IT areng, arvutipõhiste tehnoloogiate areng. Ühiskonna struktuuri muutumine. II maailmasõja järel tõi elektroonika areng kaasa automatiseerimise Selle sotsiaalsed tagajärjed: - tööviljakuse tõus - tööjõu vabanemine - vaba aja pikenemine Massilist tööpuudust pole aga tekkinud, kuna vabanev tööjõud on suundunud teenindavasse sektorisse. Postindustriaalset ühiskonda iseloomustab: - teadmiste ja oskuste areng eesmärgiga juhtida muutusi ja hallata ühiskonda - infoühiskond -
public. Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. rahvastiku tervis – üle maailmne, statistiline, population. Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. salutogenees, salutoloogia – ehk tervise areng on üksikisikute ja rahvastikurühmade terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. Teadus, mis uurib tervise arengu ehk salutogeneesi protsesse. sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus – indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Sotsiaalne kapital väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet, ei ole vaid institutsioonide summa, millest ühiskond koosneb, vaid pigem liim, mis hoiab ühiskonda koos.
terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus, sissetulekute ebavõrdsus, sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted. Heaolu mõjutavad individuaalsed tegurid – haridus ja funktsionaalsed võimed, millega seostuvad nii tööhõive võimaluste kasutamine kui sissetulekute tase, vanus ja sugu; perestruktuurist tulenevad tegurid – töötud ja/või haiged/puudega
• multidimensionaalne seisund, mis kirjeldab positiivse tervise olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi,
kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema ELUKVALITEET (quality of life) jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused; 0risk juhustest- sellega 3
vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omasooliste abielu. Eesti, tedlasi kasutatakse otsuste tegemisel. Teadmusühiskond- ühiskond, mis tugineb uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, tööl domineerib innovaatilisus ja loovus. Tööhõive, väärtused ja perekond on samad, mis infoühiskonnas. Postindustriaalühiskond- ühiskond, kus enamik tööealistest on hõivatud teenindavas sektoris. Tööhõive: masintootmine. Väärtused: olla firma omanik, jurist, arst, heaolu. Perekond: mittetäielik pere, omasooliste abielu
Kõik kommentaarid