pooldada riigi mittesekkumist majanduslikku ellu. Hoidsid kinni traditsioonidest. 2) sotsiaaldemokraatia pahempoolsed, toetasid riigi suuremat sekkumist majanduslikku ellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid. Eesmärgiks on ühiskond, kus elanike vahel pole olulist ainelist ebavõrdsust 3) liberealism liberaalid, majanduse arendamisel vabameelsed, riik pidi nende arvates teatud küsimustes majandusellu puutuma. 4. Ülevaade Ameerikast kahe sõja vahel. ·Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti. ·Kuigi kehtestati nn kuiv seadus, ei loobutud siiski alkoholist. ·Alkoholi valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia, rikastades salaalkoholi teel ja mõju suurenes. ·Rõhutati vabaettevõtluse tähtsust . ·Tuhande võimaluse maa ( ajalehepoisist miljonäriks) . ·Herbert Hoover, lihtfarmeri perest presidendiks ja Ameerika üheks rikkamaks meheks. ·1932 a. Valiti presidendiks F.D
Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis Pärast sõja lõppu kasvas tööpuudus ning kaubandus ei taastunud eeldatava kiirusega. Kõige keerulisemad olid probleemid Saksamaal, mille maj.olukorda raskendasid Antand riikidele makstavad reparatsioonid. Maksejõuetuse tõttu okupeeris Prantsusmaa 1923 Ruhri, mis oli Saksamaa suurim tööstuspiirkond. Saksamaal hakkas hüperinflatsioon. Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikor
5. Tagajärjed: tööpuudus, nälg, rahulolematus, keskklass vaesus, inimesed kaotasid oma kodud ja kogu varanduse, elatustaseme langus, kaupade nõudluse vähenemine, tootmise langus, tööpuuduse uus kasv, inimesed kaotasid lootuse, inimesed mõtlesid et ei saa ise oma elu koraldamisega hakkama ja vajavad valitsuse abi 6. Inimesed uskusid et vajavad riigi etteotsa kindla käega juhti (diktatuuride tekke oht) DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia levik Euroopas I ms järel 1. Sõjas olid peale jäänud demok. Riigid Inglismaa, prantsusmaa, USA ; demokraatlike riikide arv suurenes järsult 2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning
Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone. Ing ja USA leebemad. Et Saksa täidaks tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks.
Majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses, kasvas tööpuudus, mis oli eriti kõrge suur sõjast naasnud meeste seas. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Saksamaa majandusliku nõrkuse tõttu oli tööpuudus ja inflatsioon teisteski riikides. Võimalus äärmusliikumise levikuks. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Demokraatlikud vabadused laienesid. 1918. a. Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas valimisõigluslike kodanike hulka peaaegu 3 korda. Demokraatlikute traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus. Demokraatia autoriteedi nõrgestamine. Peamised ideoloogiad Konservatiivid - majandusküsimused, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu, kesekendusid üksikisiku vabadustele ning traditsioonidele
1. Likvideerida igasugune ettevõtlus, kaasaarvatud põllumajanduses 2. Võtta taas kurss maailmarevolutsioonile 3. Käivitada ulatusliku relvastusprogrammi Läänemere maad ROOTSI · Rootsi suhtus uute riikide tekkimisse ettevaatlikult · Rootsi tunnustas uusi rahvusriike 1921 · Poliitilisi suhteid ei sõlmitud (toimusid kultuuri ja kaubandus sidemed) · 1929 külastas Gustav V Eestit ja Lätit · Roostile oli sõdade vaheline ajajärk edukas · Üle maailma olid hinnatud Rootsi: 1. Masinad 2. Tööriistad 3. Puidutooted 4. Tuletikud · 1932 tulid Rootsis võimule sotsiaaldemokraadid (nende juhitud valitsus püsis 44 aastat) · Rootsi oli demokraatlik ja mitme partei süsteem SOOME · 1919 kehtestati Soomes vabariik, võeti vastu põhiseadus ja valiti esimene president · 1920-1930 sai Soomest Skandinaavia riik
Asutati seega 1919.a. Põhieesmärgid: · Rahu- ja julgeoleku tagamine · Majandus- ja kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel Kokku oli 32 asutajaliiget. Eesti võeti RL 1921.a. Kaks tähtsamat organit: Täiskogu ja Nõukogu. Täiskogus olid kõikide riikide delegatsioonide esindajad. Nõukogus oli otsuste vastuvõtja. Sinna kuulusid 5 alalist liiget (UK, USA, FRA, ITA ja JPN) ning 4 vahelduvat liiget (vaheldus igal aastal). Ruhri okupeerimine Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemis Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikidele makstavad reparatsioonid. Kui Saksamaa ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923.a. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri
Kõik kommentaarid