Külm sõda Kolmandas Maailmas (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Külm sõda Kolmandas Maailmas
Külm sõda oli 5. märtsil 1946 Churchilli kõnega alanud konfliktide ja võidukatsumuste jada kahe üliriigi, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu ning tema liitlaste ja satelliit -riikide vahel, mis vältas ligi 45 aastat ning lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega. Võib öelda, et kõige enam said seda vastuolu tunda Kolmanda Maailma vähearenenud riigid, mis tihti ei olnud otseselt asjasse segatud , kuid mille abil mõlemad üliriigid üritasid pidevalt oma ülimust vastase suhtes näidata.
Kui jaapanlased 1945. aastal Koreast lahkusid, läks põhjaosa Nõukogude Liidu ja lõunaosa USA alla. 1948. aastaks oli tekkinud kaks vastandlikku riiki, mida toetas 1950. aastal puhkenud sõjas kumbki üliriik oma sõjalise jõuga. Kolm aastat kestnud pideva verevalamise tulemusena stabiliseeriti rinne, mis kulges mööda 38.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

120 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

h2rrajaan Õppematerjali autor

Võib tulla ajaloo riigieksamil 2011 sisse arutlusteemana.

Analüüs konfliktide ja suurriikide vahelisest pingetest, mis mõjutasid Kolmanda Maailma poliitikat, majandust jne. + konfliktide tulemused, tagajärjed tänapäeva mõistes.

Korea sõda, Vietnami sõda, Kuuba kriis, Camp Davidi rahulepe, Iisraeli konfliktid Araabiamaadega, Külm sõda Aafrikas.

korea sõda vietnami sõda kuuba kriis camp davidi rahulepe iisraeli konfliktid araabiamaadega külm sõda aafrikas jimmy carter ajalugu arutlus külm sõda angoolia etioopia ameerika ühendriigid nõukogude liit poliitika majandus

Sarnased õppematerjalid

odt

Kolmas maailm külma sõja taustal esitlus

jätkuvalt diktaatorlik Põhja-Korea, kus ei kehti inimõigused ega muud vabadused ning lõunaterri-tooriumil asetseb Lõuna-Korea, tunduvalt läänelikum ja liberaalsem riik. 4. Sarnaselt Koreaga toimus sõjaline konflikt Põhja- ja Lõuna- Vietnami vahel, mida toetasid vastavalt NSVL ja Hiina ning lõunat Ameerika Ühendriigid kartuses, et olukorra ignoreerimise tulemusena võib saada teisteski Kagu-Aasia riikides võimule kommunistlikud diktatuurid. Aastatel 1964-73 kestnud sõda kujunes eriti veriseks ning julmaks. Ühendriikide püüdlused olid lõpptulemusena asjatud, sest pärast selle sõjaväe lahkumist jätkati sõda ja 1976. aastal liideti Vietnam ühtseks, kus kehtis eriliselt julm kommunistlik diktatuur. 5. Kõige reaalsem oht kolmanda maailmasõja puhkemiseks leidis aset Kuuba kriisi ajal, kümmekond aastat pärast Korea sõda. USA keeldub Castro maareformide peale, mis nägid ette ameeriklaste suurmaaomandi riigistamist, Kuubalt suhkrut ostmast ning

Ajalugu

odp

Kolmas maailm külma sõja taustal esitluse spikker

Kolmas maailm külma sõja taustal Külm sõda Mis on külm sõda? Kelle vahel algas külm sõda? Miks algas külm sõda? 3. maailma roll külma sõja ajal Ida- Lääne vastasseis külma sõja aastatel laienes ka kolmanda maailma riikidesse, kolmandat maailma ei peetud piisavalt võrdväärseks partneriks ja selle maid kasutati poliitiliste eesmärkide elluviimiseks. Põhja- ja lõuna-Korea Jaapanlaste lahkumine koreast ja korea jagunemine Nõukogude Liidu ja Ameerika ühendriikide vahel Sõda Põhja- ja lõunakorea vahel Põhja- ja lõuna-Vietnami konflikt Sarnane konflikt korega

Ajalugu

docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas.

Ajalugu

pdf

Külma sõja kriisid

Berliini kriis Suessi kriis 1956. aasta Suessi sõda tähistas Lähis-Ida poliitika arengus uut peatükki. Egiptuses tulid 1952. aastal riigipöördega võimule pahempoolsed jõud, kuningas Fārūq I I kukutati. Võimule tuli Gamal Abdel Nasser. Nasseri suurenevat võimu Lähis-Idas pidasid nii USA kui ka Ühendkuningriik ohuks, kuna see kippus vaidlustama läänemaailma mõju piirkonnas. USA jaoks oli peamine eesmärk piirata Nõukogude mõju Lähis-Idas. Nasser riigistas Suessi kanali, ühe tähtsama kaubandustee 26. juulil 1956

12. klassi ajalugu

doc

Maailm peale teist maailmasõda - sõja tagajärjed ja seda lõpetavad rahud

Ka II maailmasõja tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Seal rakendati stalinistliku vägivallapoliitikat. Rumeenias toimus esimene küüditamine 1945. Sellele järgnesid teised Ida-Euroopa riigid. See omakorda tõi kaasa totalitaarse

Ajalugu

docx

II MS ja Külm sõda

 Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.  Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)  Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled:  Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe

Ajalugu

doc

Kahepooluseline maailm

Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa,

Ajalugu

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs

Ajalugu

Rohkem sarnaseid