Inimene
ja Keskkond
Mis
see keskkond siis tegelikult on? Keskkond ehk elukeskkond on
organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum.
Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur ja vesi,
biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi
ümbritsevad ja mõjutavad tegurid.
Iga
keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiir, mille ületamine
viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine ehk protsess, kus organist kohaneb uue kliima- või
elutingimustega. Kui keskkonnategurite muutuste väärtused on
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
RRoomus
Õppematerjali autor
2. Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused Looduslike koosluste säilitamine Elamiskõlbuliku keskkonna säilitamine Taastuvate loodusvarade kaitse Maastike kaitse ja hooldus Jäätmete käitlus. 3. Loodust ja loodusvarasid säästva majanduse arendamine Jätkusuuteline areng Säästev energeetika Taastuvate loodusvarade kriitilise varu määramine Ökosüsteemi mõiste. Meid ümbritseb füüsikaline keskkond, kujutab endast elutut loodust ja kõik organismid mood. eluslooduse. Loodusliult ühtset ala asustavad organismid ja seal valitsevad keskkonnatingimused koos mood. ökosüsteemi. Ökosüsteemi elusosa. Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik organismid 2 suurde gruppi: Produtsendid ehk tootjad ja Konsumendid ehk tarbijad. Produtsendid on autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikese valgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisi
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisi
Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne. Välismõju: välistulu ja väliskulu: Välismõju on turuga mitteseotud suhe, kus majandussubjekt: pakub teistele ressursse (kaupa, teenust), saamata selle eest täielikku kompensatsiooni; või saab tulu ilma vastavaid kulutusi tegemata. Sellest lähtuvalt jaotatakse välismõju positiivseks ehk välistuluks või negatiivseks ehk väliskuluks. Näited välismõju kohta: (1) Inimene rajab endale kauni aia (teeb kulutusi), mida vaadates teised saavad välistulu. (2) Osoonikihi lagunemise, kasvuhoonegaaside keskkonda viimise ja hapestumisega seotud probleemid. "Saastaja/kasutaja maksab" põhimõtte järgi peab toote ja selle tootmise ning tarbimisega kaasnevate välismõjude eest maksma nõudlust loov osapool ehk tarbija. Miks valitsused ei suuda oluliselt sekkuda keskkonnaprobleemide lahendamisse:
A. rakenduslik eesmärk on kultuurtaimekoosluste biotsönootiliste seaduspärasuste kasutamine nende produktiivsuse ja iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A. tähtsaim väljund on mahepõllunduse (taimede väetisevajaduse katmine looduslikes protsessides moodustuvate toitainetega ning taimekaitse tagamine pestitsiidideta) põhjendamine ja arendamine. Agroökosüsteem kultuurökosüsteem, mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saaamiseks. A. iseloomustavad lühiealisus, üherindelisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleeruvuse puudumine ja kultuurtaimeliikide (v.a. suurema osa kõrreliste heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud. Aianduslik looduskaitse s. o. unikaalsete aianduslike monumentide, vanade puude ja haruldaste taimekollektsioonide säilitamine.
ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said ka kultuur ja olme. See sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul – töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine, uute materjalide loomine – TV, raadio, laser ja muu jama.. Tehnokraatia- See on tehnika ja tehnikateadlaste võim. Ülistatakse tehnoloogilisi aspekte ja eiratakse loodusteadusi keskkonnas. PÕHIMÕTE: Inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. Roheline revolutsioon – 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, niisutus, pestitsiidid) arengumaades järsult suurendada teraviljatoodangut. See leevendas küll näljahäda, kuid suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste – monokultuur, ikaldus, sooldumine seoses niisutamisega. Rohelise revolutsiooni mõiste
Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said ka kultuur ja olme. See sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine, uute materjalide loomine TV, raadio, laser ja muu jama.. · Tehnokraatia- See on tehnika ja tehnikateadlaste võim. Ülistatakse tehnoloogilisi aspekte ja eiratakse loodusteadusi keskkonnas. PÕHIMÕTE: Inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. · Roheline revolutsioon- Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toidu- ja jäätmeprobleemid. Roheline revolutsioon 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, niisutus, pestitsiidid) arengumaades järsult suurendada teraviljatoodangut. See leevendas küll näljahäda, kuid suurendas sise- ja
Taimi võib leida tavaliselt kuni 100 m sügavuseni. Süvaveeloomi võib leida üle 10 000 meetri sügavuses. Hapnikusisaldus Atmosfääris on O2 ca 21%. O2 on vajalik enamusele elusorganismidele hingamiseks. Vees on hapniku 06 mg/l. Külmas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ja magedas vees paremini kui soolases. Kui vee O2-sisaldus langeb alla 5 mg/l pagevad vääriskalad (lõhe, forell), 2 mg/l piiril kaovad kõik kalad ja keskkond hakkab muutuma anaeroobseks. Toitained Looduses olemasolevast 92 elemendist kasutavad organismid oma ehituseks ja elutegevuseks ca 40-t. Makroelemendid C, H, O2, N, P, K, S Mikroelemendid Co, Cu, Mn, Zn, B, Mo N valkainete ja nukleotiidide struktuuriosa; P nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuri osa; K rakuvedelikus; S valkude struktuuris; Ca rakukestas, luus ja taimede rakukestas, mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid