Põhiliselt oli nendeks gaasideks veeaur ja süsihappegaas. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud (umbes 2 miljardit aastat hiljem), kattis valdavat osa Maast paks veekiht. Vesi muutis kiiresti maakera. See murendas maakoort ning nõnda kogunes vette uusi keemilisi komponente - Na, K, Mg, Ca ning vesi hakkas muutuma tänapäevasele sarnaseks. Esimesed elusorganismid tekkisid vees, kus nad olid kaitstud Päikese ultraviolettkiirguse eest. Rohelised taimed eraldasid fotosünteesi tulemusel hapnikku ning kujunes atmosfäär. Hapnikust moodustus ultraviolettkiirgust neelav osoonikiht, mis võimaldas elul siirduda merest maale.
EUROOPA TURISMIGEOGRAAFIA LõUNA-EUROOPA TURISMISIHTKOHAD I KANAARI SAARED 1. Kus asuvad Kanaari saared? Kirjelda asukohta, emamaa Hispaania suhtes ja kui kaugel asuvad Aafrika rannikust. Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17-st autonoomsest piirkonnast. Millest tuleb Kanaari saarte nimi? Kanaari saarte nimi on tulnud 2000 a tagasi siin elanud metsikute koerte järgi - canis (lad.k.). Kanaarilinnud, kes on pärit Aafrikast, said oma nime saarte järgi (mitte vastupidi, nagu ekslikult arvatakse). 2. Saarte nimed? Millised saared on turismi seisukohalt tähtsamad? Tenerife, Cran Canaria, Ibiza Formentera, 3. Mitmendal sajandil jõudsid hispaanlased Kanaaridele? 15. Sajandi alguses. 1402. a 4. Kuidas käis sealsete elanike guantside käsi seoses hispaanlaste tulekuga? Seoses Kanaaride avastamisega sai saartest oluline kaubanduslik baas. See tõi kaasa r
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Millest see 318 m tuli? Eestis traditsiooniliselt on mõõdetud Kroonlinna nullist. Neid nulle on rohkemgi terve Euroopa peal. Suur osa Lääne-Euroopast on juhindunud Amsterdami nullist ja see muutus on 20 cm. Eesti madalaim koht on looduslikult Läänemere veetase. Tegelikult on Audru polder kohati alla nullitaseme. Audru polder on hästi tasane. Eesti territoriaalmere sügavaim koht on Tahkuna poolsaarest põhjas 145 m allpool merepinda. Eesti kõrgeim koht Valgejärve telemast maast 347 m, maapind 188 m, kokku 535 m. Tallinna telemasti ots ja Suure-Munamäe torni ots on samal kõrgusel. 06.09 Aluskord Eesti geoloogiline ehitus jaguneb kaheks: aluskord ja pealiskord. Aluskord koosneb kristalsetest kivimitest ja aluspõhi settekivimitest. Aluskord hõlmab tugevasti kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi, mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Pealiskord kulutatud ja küllaltki liigestatud reljeefiga
Päikesesüsteemi väikseim planeet 3 303×1023 kg 18 korda väiksem 5 5271% Maa massist *Veenus läbimõõt 12 100 km ja keskmine tihedus 5 25 g/cm3 *Maa 510 098 073 km2 *Marss Läbimõõt: 6750 km *Jupiter ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda *Saturn 120 600 km mis on 9 4 korda suurem kui Maal *Uraan Maa massi suhtes 14 4 korda suurem *Neptuun massilt 17 5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast 6. Päike Maal toimuvate protsesside keskne energiaallikas. Peaaegu kõik Maa atmosfääris toimuvad protsessid kulgevad Päikese kiirgusenergia arvelt. Päikesekiirgus on Maa jaoks võimsaim energiaallikas. Maa pinnale jõuab energiat ka Maa sisemusest, kuid 20 000 korda vähem, kui Päikeselt. Päike on stabiilne kiirgusallikas, mille kuurgusvõimsus 11-aastase tsükli jooksul muutub vähem kui 0,1%. 7. Taevaskera mõiste, selle tähtsus geograafias
liiklemises domineerib maanteetransport, välja arvatud Araabia poolsaarel, kus autoliiklus on suurte vahemaade ning keerulise maastiku tõttu raskendatud. Raudteed on üsna halvas seisus. (Ibid.). Regioonil on palju potentsiaalset turismiressurssi, et olla edukas sihtkoht, kuid samuti palju probleeme, mis takistavad turismi arendamist. Lähis-Idal on väärtuslik kultuuripärand, sealt on pärit mitu maailma suurt religiooni judaism, kristlus ja islam. Vahemere kruiisidel saab külastada huvitavaid kultuuriobjekte, kuid kogu regiooni hõlmavat paketti ei ole poliitilise olukorra tõttu võimalik pakkuda. (Ibid.) Lähis-Ida on suurepärane turismisihtkoht, eriti viimase kliima tõttu. Piirkond on turistide seas populaarne eelkõige rekreatsiooni ja puhkuse eesmärgil. Suurim oht turismile on riikides valitsev poliitiline olukord ja terrorismioht. Piirkonnas on palju muinasrajatisi ja kultuurilisi paiku, mis on väärt külastamist 7 2
(C) Keskmine 18,6 18,7 17,5 14, 11, 9,2 8,0 8,9 11,0 13,5 15,5 17,5 13,7 päeva 7 5 minimaalne temperatuur (C) Keskmine 103,3 117,4 131,2 127,2 123,3 128,1 98,1 81,5 68,7 76,9 83,1 78,1 1217,0 sademete hulk (mm) Keskmine 12,1 12,3 13,3 12,0 12,0 11,4 10,3 9,9 10,3 11,5 11,4 11,5 138 vihmapäevade number Kesk põuane regioon Austraalia kõrbed katavad suure osa Austraalia maast. Suurem osa kõrbetest asub just kesk ning loode osas. Suurim osa Austraaliast on kas kõrb või põuane ala. Kõrbede suurus on umbkaudu 2,3 miljonit ruutkilomeetrit ning hõlmab 44% kogu pindalast. Keskmine vihmasagedus on madal, varieerudes 200-205 mm aastas. Äikesetormid on sagedased selles regioonis, 15-20 äikesetormi aastas. Suve päevane temperatuur kõigub 32-40C vahel. Talvel see kukub 18-23C. Lund selles piirkonnas ei saja. AUSTRAALIA PEALINNA ALA
Itaaliast ja USA-st. Eraettevõtlus annab rahvatulust 80%. Kolmveerand tarbitavast maagaasist ja naftast veetakse sisse, kuna Ungari maardlad on ammendumas. 36% elektrienergiast toodetakse tuumajaamades. Töötlevas tööstuses toodetakse musti metalle, keemiakaupu, ehitumaterjale, toiduaineid, mootorsõidukeid ja ravimeid. Umbes kolmandik tööstusest paikneb Budabesti piirkonnas. Eravalduses on 90% haritavast maast, enamik majapidamisi on väikesed. Põllumajandusmaa moodustab riigi maismaast 63% ja haritav maa u. 49%. Kasvatatakse nisu, maisi, päevalille, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, tubakat ning köögi- ja puuvilja (ka viinamarju). Loomakasvatuses on olulised sea-, veise- ja lambakasvatus ning linnu-, eriti veelinnukasvatus. SKT-st põllumajandus 3,7%, tööstus 31,2% ning teenindus 65,1% (2005). Hiina Hiina Rahvavabariik asub Ida- ja Sise-Aasias. Tal on maapiir Venemaaga,
Kõik kommentaarid