kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptofüüdid uuenemispungad asuvad maa all (geofüüdid - lõokannus, tulp, sibul, kuldtäht jne) või vee all (helofüüdid vesiroosid, vesikupud, hundinuiad jmt). Terofüüdid üheaastased taimed, kes elavad ebasoodsa perioodi üle seemnetena (paljud umbrohud nagu punand, hiirekõrv, harilik piimalill jne)
Liigniisketes muldades on mikrobioloogiline tegevus nõrk ning muldades valitseb anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastiku varuga. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult samla all. Ainuvalitsevad taimevormid on need, mis jäävad talvel lumega kaitstuks, kuid lühikese suvega jöuavad kiiresti areneda. Niisugused on mõned maadjad kääbuspõõsad, rohtsed püsikud (hemikrüptofüüdid-pungad maa peal, helo- ja hüdrofüüdid e. soo- ja veetaimed). Suuremates orgudes, kus avaldub lõuna poolt tulevate jögede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis moodustavad metsapiiri. Põhiliselt on tundra metsatu, sest tingimused ei sobi neile. Nii floora kui ka fauna levik on tsirkumpolaarne, ei välju tundra võõndist. Arktilise tundra tüüpiline fauna: ·
dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. eluvorm- morfoloogiliselt ja ökoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Taimedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks evolutsiooni vältel kujunenud kohastumuste alusel. Üheks tuntumaks eluvormide jaotuseks on C. Raunkiaeri (1903) klassifikatsioon, mis põhineb taimede uuenemispungade asukohal. fanerofüüdid hemikrüptofüüdid terofüüdid kamefüüdid geofüüdid hüdrofüüdid boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) Seemneliselt uuenenud lehtpuud Vegetatiivselt uuenenud lehtpuud rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest
C-taimed – konkurentsitaimed. Kohastunud eluks stabiilses keskkonnas, kus valitsevad konkurentsisuhted -> pikaealised puud. R-taimed – kohanenud eluks väga ebastabiilses keskkonnas, kus ressursside kasutamine ja taimede kasv on häiritud -> umbrohud. Eluvormid - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Raunkiaer’i eluvormide põhiklassid: 1. Fanerofüüdid – uuenemispungad maapinnast kõrgemal kui 0.25 m. 2. Kamefüüdid – pungad kuni 0.25 m kõrgusel. 3.Hemikrüptofüüdid – pungad maapinnal. 4. Krüptofüüdid – pungad maa (vee) sees. Alajaotustena eristatakse: Geofüüdid – pungad säilitusorganites või mullas. Helofüüdid – pungad vees, kuid paljunemisorganid veest kõrgemal. Hüdrofüüdid – pungad vees, ka paljunemisorganid vees või veepinnal. Terofüüdid –ebasoodsa perioodi elavad üle seemnetena. Liigifond Selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada ning mis on ümbruses olemas.
Klonaalse kasvu erinevaid tüüpe eristatakse asukoha (vars, juur, leht), asetuse (maa peal või maa-all) ja funktsiooni järgi. Fanerofüüdid – uuenemispungad on maapinnast rohkem kui 0.25 m kõrgusel. Maapealsed osad püsivad ebasoodsal aastaajal või puudub selline aastaaeg. Kamefüüdid – pungad kuni 0.25 m kõrgusel maapinna kohal, vähemalt osa maapealseid osi elab ebasoodsa aastaaja üle. Hemikrüptofüüdid – pungad paiknevad maapinnal. Krüptofüüdid – pungad paiknevad maa sees (sibulad, mugulad, risoomid), maapealsed osad ebasoodsaks aastaajaks hävivad. Alajaotustena eristatakse: Geofüüdid – pungad paiknevad säilitusorganeis või mullas. Helofüüdid – pungad vees, kuid reproduktiivorganid arenevad veest kõrgemal Hüdrofüüdid – pungad vees, ka reproduktiivorganid paiknevad vees või veepinnal
märjad lohud). Nõgudes on pisikühmulised sood, tasastel igikeltsaaladel palju madalaid järvi, loike ja laialt meandreeruvaid jõgesid, mille tõttu märgalade kooslused on suures ülekaalus. Ainuvalitsevad taime-eluvormid tundras on need, mis jäävad talvel lumega kaitstuks, kuid lühikese suvega jõuavad kiiresti areneda; niisugused on mõned maadjad kääbuspõõsad, eriti aga rohtsed püsikud (hemikrüptofüüdid, helo- ja hüdrofüüdid). Nõgudes ja lohkudes on põõsad kõrgemad. Suuremates orgudes, kus avaldub lõuna poolt tulevate jõgede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis rmoodustavad metsapiiri (vt. tagapool). Põhiliselt on tundra metsatu, sest puud ei saa siin kasvada. Oma alumiste rinnete poolest meenutavad tundrakooslused vööndi lõunaosas metsakooslusi, millel puurinne puudub.
Strateegiat iseloomustab taimede võime kiireks kasvuks ja väga paljude järglaste andmiseks. Umbrohud. Raunkiaer'i eluvormide põhiklassid: 1.fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad on maapinnast rohkem kui 0.25 m kõrgusel. Maapealsed osad püsivad ebasoodsal aastaajal või puudub selline hoopis.enim troopilises vihmametsas, üldine normaalspekter 2.kamefüüdid (Ch) pungad kuni 0.25 m kõrgusel maapinna kohal, vähemalt osa maapealseid osi elab ebasoodsa aastaaja üle; 3.hemikrüptofüüdid (H) pungad paiknevad maapinnal;enim tundras, segametsas,stepis,parasvötme normaalspektris 4.krüptofüüdid (Cr) pungad paiknevad maa (vee) sees, maapealsed osad ebasoodsaks aastaajaks hävivad. Alajaotustena eristatakse: 4.1geofüüdid pungad paiknevad säilitusorganeis või mullas; 4.2helofüüdid pungad vees, kuid reproduktiivorganid arenevad veest kõrgemal; 4.3hüdrofüüdid pungad vees, ka reproduktiivorganid paiknevad vees või veepinnal; 4
Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis päritolust olenemata on evolutsiooni vältel omandanud ühesugused kohastumusi teatavais tingimustes elamiseks. Raunkiaeri liigitus põhines taimede uuenemispungade olemasolul ja paiknemisel ebasoodsate aastaaegade ehk kriitiliste eluperioodide (külm talv, põuane suvi) üleelamiseks. Põhirühmad on fanerofüüdid (mitmeaastased taimed, uuenemispungad kõrgemal kui 25 cm maapinnast), kamefüüdid (mitmeaastased, 0,25 – 0,3 m, kuiv võikülm kliima), hemikrüptofüüdid (mitmeaastased, maapinnal või mulla pinnakihis), krüptofüüdid (mitmeaastased, mullas või veekogu põhjas), terofüüdid (üheaastsed, ebasoodne aeg seemnetena). 35.Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. Elustrateegia – olulisimate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonidesäilimise põlvkondade jooksul. r-strateegiaga liigid – asustavad kiiresti uusi elupaiku, elukäike on lühike, järglasi palju. Nt ajutisi
katteseemnetaimed Õied olemas; Kõrgelt kohastunud tolmlejad (ei vaja vesikeskkonda paljunemiseks); Paljunevad seemnetega; Veetranspordiks varres kujunenud trahheed; Praegu valitsev taimede rühm. Taimede eluvormid Reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud, liigile omane kasvuvorm, liigitus kasvu-ja paljunemisorganite paiknemise järgi ebasoodsal aastaajal: · Fanerofüüdid - kogu aeg eksponeeritud, kõrgel; · Kamefüüdid ülalpool maapinda, kuid madalal; · Hemikrüptofüüdid maapinnal või pinnase ülakihis; · Krüptofüüdid sügavamal pinnases või vee all; · Terofüüdid seemnetena. Fanerofüüdid: puud, põõsad, epifüüdid, liaanid. Valitsev niiskes või parasniiskes, soojas kuni mõõdukas kliimas. 31 Kamefüüdid: puhmad = dwarf shrubs harakkuljus Alpi jänesekäpp ehk eedelweiss sookail Taime alumine osa puitunud, otsas rohtsed võrsed
füsioloogilised tunnused, mis kinnistuvad pärilikult – taimede ökoloogilised rühmad ja mitmesugused eluvormid Eluvormid Eluvorm ehk ökobiomorf on vormitekkeprotsessi elementaarühik, mis tekib keskkonnatingimuste kompleksi mõju tulemusena Eristumine geneetilise kontrolli all, ainult tugeva mõjutuse tõttu võivad mutatsioonide, rekombinatsioonide ja polüpoidseuse alusel toimuda hüppelised muutused Eluvormide süsteem C. Raunkiaeri järgi: ◦ Fanerofüüdid, kamefüüdid, hemikrüptofüüdid, krüptofüüdid, terofüüdid, epifüüdid, aerofüüdid ◦ Süsteem erineb oma lihtsuse ja loogilisuse poolest ◦ Arvestab füsioloogilist ja morfoloogilist aspekti ◦ Universaalne kõigi taimede jaoks Ökoloogilised rühmad Ühe vormitekkelise tähtsusega kohastunud taimed ühendatakse ökoloogilisteks rühmadeks Niiskustingimustega kohtastumise alusel: ◦ Kserofüüdid: kasvukohtades ajutine või alaline veepuudus;
ohkem kui 25 cm kõrgusel, maapealsed osad püsivad ebasoodsal aastaajal (või viimane puudub) (näiteks puud, põõsad, puitliaanid, epifüüdid, tüvesukulendid). Epifüüdid – juurteta “õhutaimed”, taimed, mis kasvavad teiste taimede peal (näiteks troopilised orhideed). Kuuluvad fanerofüütide alla. 2. Kamefüüdid – “pinnataimed”, mille uuenemispungad on ebasoodsal aastaajal maadligi (kuni 25 cm), osa maapealseid osi talvitab (näiteks pohl ja puju). Hemikrüptofüüdid – mitmeaastased taimed, mille uuenemispungad paiknevad ebasoodsatel aastaaegadel maapinnal või mulla pinnakihis (näiteks maasikas). 4. Krüptofüüdid (geo-, helo- ja hüdrofüüdid) – taimed, mille paljunemisorganid on mullas või veekogu põhjas. Taime maapealsed osad talveks hävivad (näteks sibul, mugul või risoomtaimed; geofüüt (pungad säilituselundites, mullas) – kuldtäht, helofüüt (sootaim) – kaisel, hüdrofüüt (pungad mudas või vees) – vesiroos, vesihernes).
annaabi.ee 
