Järvamaa Kutsehariduskeskus
Teedeehitus
Rauno Lepp
SILLUTISE EHITAMINE
Referaat
Juhendaja : Villo Vuks
Paide 2010 Sisukord
Drenaazi ja aluspõhja rajamine...................................................................................lk3
Aluskihi ehitus....................................................................................................................lk3
Äärepiirded..........................................................................................................................lk3
Liivapadja rajamine ja tasandamine .........................................................................lk4
Planeerimine ........................................................................................................................lk4
Algusjoone valimine..........................................................................................................lk5
Ladumise mustri valimine..............................................................................................lk5
Ladumine ...............................................................................................................................lk5
Sillutiskivide lõikamine ja tühimike täitmine.........................................................lk5
Liivapadja tihendamine ....................................................................................................lk5
Lõplik vuukide täitmine...................................................................................................lk6
Sillutise avamine liikluseks.............................................................................................lk6
Kasutatud kirjandus...........................................................................................................lk7
2 1. Drenaazi ja aluspõhja rajamine
Sillutiskivide alla drenaazisüsteemi rajamisel ja aluspõhja ettevalmistamisel tuleb järgida
tavapärast teedeehituse metoodikat. Rajatava sillutise alt tuleb puujuured ning sobimatu
aluspõhjakiht (kindlasti muld) eemaldada.
Aluspõhi peab moodustama stabiilse platvormi järgnevatele kihtidele ja peaks olema väikese
kallakuga vee äravoolu suunas. Nõrga kandevõimega aluspõhja puhul on sobiv kasutada
geotekstiile või lubjaga /tsemendiga segatud pinnasekihte.
2. Aluskihi ehitus
Aluskihi ehitusel kasutatavaid materjale võib vajadusel siduda tsemendi või lubjaga. Aluskihi
materjalideks võivad olla nii killustik kui ka looduslik kruus.
Aluskihi rajamisel tuleb silmas pidada:
1. Aluskiht peab olema piisavalt suur ja ulatuma ka äärekivide alla. 2. Aluskiht tuleb ehitada kiht-kihi haaval, vahepeal tihendades, iga kihi paksus peaks olema 100 - 150 mm. 3. Niiskuse liikumist pinnasest aluskihti saab vältida, kasutades bituumeniga kruntimist (kulu u. 0,3l/m2), kõik kahjustatud kruntkattega alad tuleb veelkord kruntida enne liivaluse paigaldamist. 4. Kui aluskihtide rajamisel kasutatakse tsementi, tuleb segu valmistada segistis. 5. Liiva ei ole soovitav kasutada aluskihi ebatasasusi ja konarusi tasandava materjalina. Lõpetatud aluskiht tuleb siluda võimalikult tasaseks, kõrvalekalle aluskihi projektkõrgusest ei tohiks olla üle 10 mm. 6. Kohtades, kus on raskendatud aluskihi tihendamine (seinte lähedal, kaevude ümber jne.) on soovitav kasutada tsemendiga seotud aluskihi materjali. 7. Enne liivapadja rajamist tuleb teha põhjalik aluskihi ülevaatus. Pinnad, mis vajuvad tihendusrullide ja masinate all, tuleb korrastada.
3. Äärepiirded
Piki sillutise välisserva tuleb ehitada äärepiirded. Äärepiirdeks on tavaliselt betoonäärekivi
või -rentsel. Äärepiirde sillutiskividega piirnev külg peab olema vertikaalne. Juhul kui
äärepiirdelt peab toimuma sadevee äravool teele, peab äärekivi seesmine serv olema vähemalt
5 mm allpool sillutiskivide vahelisi kanaleid. Äärepiirded tuleb toetada vähemalt 100 mm paksusele tihendatud aluskihile.
3 4. Liivapadja rajamine ja tasandamine
Sillutiskivid asetatakse liivapadjale, mille rajamise kvaliteet ja tihedus mängivad olulist rolli
sillutise lõplikus väljanägemises. Liivapatjade rajamiseks kasutatav liiv tuleb kuhjata
väikestesse hunnikutesse üle kogu sillutatava ala. Liivahunnikuid peab kaitsma liigse
märgumise ja kuivamise eest. Liiv peab olema ühtlase tihedusega.
Liivapadi tasandatakse kas käsitsi (tasanduslauaga) või mehaniseeritud tasandajatega. Ühtlase
paksusega liivakihi saamiseks võib orientiiridena kasutada:
1. Tasandusrööpaid. 2. Pingutatud nööri või jõhvi. 3. Läheduses asuva sillutise äärepiiret.
Liivapadi tuleb tasandada ettenähtud projektkõrguseni nii, et tihendamise järel saavutatakse ühtlane tihendatud kiht paksusega 20 - 30 mm. Liivapadja paksus ei tohiks peale tihendamist
ületada 30 mm.
Liivapadjale jäänud madalamad kohad tuleb liivaga veelkord täita ja tasanduslaua abil
tasandada. Tuleb jälgida, et liiv täidaks kogu ulatuses ka äärepiirete lähedased alad. Tööpäeva
lõppedes ei ole soovitav jätta sillutiskividega katmata liivapatja looduse meelevalda, samuti
võib mõni inimene või loom seda kahjustada.
5. Planeerimine
Sillutiskivide ladumise jõudlust ja ökonoomsust parandavad:
1. sillutiskivide aluste mahalaadimine tööfrondile võimalikult lähedale 2. ladumine laia tööfrondiga
4 6. Algusjoone valimine
Võimalusel tuleks alustada ladumist äärepiirde juurest või selle lähedalt, algusjoone valimisel
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Kõik kommentaarid