Hüatsin (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Varstu Keskkool
11. klass

Jevgenia Grigorovitš
Hüatsint
Referaat

Juhendaja Helen Oppar

Varstu 2009
Sisukord

Sissejuhatus ja eessõna 3

Hüatsint 3
2.1 Hüatsindi iseloomustus 4
2.2 Hüatsindi sordid ja ajatamine 4
2.3 Ebahüatsint 6 2.4. Kobarhüatsint 6
3. Legendid ja pärimused 7
Kasutatud kirjandus 11
Lisad 12

1.Sissejuhatus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

muzy112 Õppematerjali autor

Referaat taimest hüatsint.
Sain 5.
Sisaldab taime ajalugu,infot ebahüatsindi ning kobarhüatsindi kohta, erinevaid legende selle kohta, väga palju pildi näiteid jne.

hüatsint ebahüatsint kobarhüatsint

Sarnased õppematerjalid

doc

Tulbid

Tulbid Tulp (Tulipa) on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki. Tulpe on pea kõikides värvitoonides ja neid on aias lihtne kasvatada. Eesti parkides kasvab metsistunult ehk naturaliseerunult kollaseõieline metstulp (T. Sylvestris). Stoolonite tõttu võib muutuda raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mistõttu sobib suurepäraselt loodusparkidesse. Aiailutaimena ja lõikelilleks kasvatatakse aedtulpi (T. Gesnerana) rohkeid sorte, neid on aretatud u. 10 000. Tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis, erinevaid sorte valides võivad tulbid õitseda kuni juuni keskpaigani. Kasvuperioodil on soovitav mulda kobestada ja kui on sademetevaene kevad, siis tuleks tulpe ka kasta. Kui aga multsite tulpide aluse pinna freesturba, männikoorepuruga, siis jääb mulla kobestamine ära ja samuti püsib niiskus kau

Aiandus

244

pptx

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte ?

Põllumajandus

274

pdf

Maitsetaimed

RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid

Ajaloolised sündmused

docx

Mailaselised ja kuslapuulised

LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessioonõpe HALJASTUSES KASVATAVATE TAKSONITE MÄÄRAMINE SUGUKONDADES MAILASELISED JA KUSLAPUULISED Iseseisev töö õppeaines botaanika KOOSTAS: Kadi Treial JUHENDAS: Evelin Saarva Luua 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud töö eesmärk on tutvustada mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadesse kuuluvaid haljastusväärtust omavaid perekondi ja nende liike. Vastused püüan saada jägnevatele küsimustele: Kui paljud perekonnad ja liigid nendest sugukondadest omavad haljastusväärtust? Milliseid perekondi ja liike neist saab Eestis kasvatada? Millised on selle perekonna või liigi määramistunnused? Kus antud liik kasvab? Milliste liikidega peenras kokku sobib? Milliseid kasvutingimusi vajab? Kuidas paljundada? Milliseid sorte Eestis kasutatakse? 1.MAIL

Botaanika

docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu

Ilutaimede kasutamine

doc

Kevade värvid õpimapp

Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill...........

Keskkond

doc

Maitse- ja ravimtaimed

RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander

Terviseõpetus

116

doc

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................

Ilutaimede kasutamine

Rohkem sarnaseid