1)Kus asuvad Tundra -ja Jäävöönd,ja miks just seal?
v:Asuvad suurtel
laiuskraadidel,polaarjoone taga,kohati ja poolaarjoone ees,s.p
seal,et need paigad saavad vähe valgust ja soojust
2)Miks on Venemaa
tundra kliima palju külmem,kui Norra tundra?
v:Sest
Põhja-Atlandi soehoovus muudab Norra soojemaks
3)Milline on
tundra taimestik ja kuidas on ta kohastunud nende tingimustega?
v:Seal kasvavad samblad ,samblikud,puhmad(nt.sinikas, leesikas ,kanarbik)üksikud rohttaimed (nt. murakas ). Kohastumused :väikesed lehed,kiire
vegetatsioon
4)Millised on
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis
· Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene tundravööndis 6. JÄÄVÖÖND..........................................................................................12 KOKKUVÕTTE Sissejuhatus Kirjutan referaadi Euroopa loodusvöönditest ja inimeste elu nendes. Tahan saada rohkem teada milline on Euroopa loodus. Euroopas esinevad erinevad loodusvööndid
Skandinaavia poolsaarel laplased ja saamid Taimõri poolsaarest Valge neenetsid mereni Kanada põhjaosas ja eskimod ja inuitid Gröönimaal Kirde-Siberis tsuktsid Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. v Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. v Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud.
· Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur 89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv. · Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi. · Metsad, stepid, poolkõrbed, kõrbed. · Põhjapool okasmetsad, segametsad siis lehtmetsad, stepid (rohumaad). Selle vöötme lõunaosas on kõrbed ja poolkõrbed. LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE
villpea, tarn, paju Loomastik : 48 imetajaliiki karibuu/ põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingid, rannikul jääkaru, hülged, morsk Linnud : enamasti rändlinnud , talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren Kohastumused : talvel elu lume all, talveuinak, pruun rasvkude, karvastiku tihedus ja värvivahetus, suured labajalad, ränded, putukatel elutsükli lühenemine v pikenemine Metsatundra · Kitsas üleminekuvöönd tundra ja taiga vahel · Põõsad ja hõredad, madalad puud · Liigirikkus väiksem kui tundras või taigas · Paljud puud paljunevad vaid vegetatiivselt · Metsapiiril enamasti oksapuud, kuid Alaskas palsampappel, Skandinaavias tundrakask UNESCO maiilma looduspärandi alad Arktikas · Venemaa , Wrangeli saar - erakordne liigirikkus Arktikas , maailma suurim morsapopulatsioon, pesitsusala üle 100 linnuliigile , kõige viimasena elasid mammutid seal??
kiiresti areneda; niisugused on mõned maadjad kääbuspõõsad, eriti aga rohtsed püsikud (hemikrüptofüüdid, helo- ja hüdrofüüdid). Nõgudes ja lohkudes on põõsad kõrgemad. Suuremates orgudes, kus avaldub lõuna poolt tulevate jõgede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis rmoodustavad metsapiiri (vt. tagapool). Põhiliselt on tundra metsatu, sest puud ei saa siin kasvada. Oma alumiste rinnete poolest meenutavad tundrakooslused vööndi lõunaosas metsakooslusi, millel puurinne puudub. Kasvuvormi poolest on ülekaalus maadjad taimed, mis hoiduvad soojendava maapinna ligidale ja väldivad transpiratsioonikadusid. Vegetatsiooniperioodi algul on taimede areng kiire. Kasv algab lume all. Paljudel põõsastel on õienupud valminud juba eelmisel aastal. Taim võib jõuda õite avanemiseni mõne päeva jooksul. On täheldatud
· Biogeograafia, kui geograafiline distsipliin. · Biogeo jaotamine: · Zoogeograafia, fütogeograafia, mükogeograafia, mikroobigeograafia, ajalooline biogeograafia, ökoloogiline biogeograafia (Põhjuslik), looduskaitse biogeograafia Makroökoloogia · Ökoloogiliste seaduspärade seletamine kasutades liikide tunnuseid, arvukust ja levikut. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia on piiriteadus bioloogia ja geograafia vahel. On sünteetiline teadus. Jaguneb GIS, geoloogia, evolutsioon, paleontoloogia, süstemaatika, ökoloogia, molekulaarbioloogia. Seos on seletava-kirjeldava teaduse tasemel. Seega tegeleb biogeograafia peamiselt organismide leviku uurimisega maakeral ja organismide koosluste ülemaailmsete seaduspärasustega. Biogeograafia meetodid · Ei ole eksperimentaalne. Katseid teha on raske ja oleks teha ebaeetiline, sest võib rikkuda loodust. · Kasutatakse looduslikke eksperimente
(kaelkirjak, sebra, antiloop, pühvel ja känguru), on ka mõningaid kaevujaid loomi: hiired, mutid, maod, oravad, kaevurkilpkonnad jne. - muld - Enamus savannimuldadest on vaesed ja õhukese huumushorisondiga, mõned ka viljakad. Kõrb: - asukoht, - Kuumad kõrbed asuvad Aafrikas (Sahara, Kalahari), Lähis-Idas, Aasias, Araabias, Euroopas, ja Kesk-Austraalias. Parasvöötme külmad kõrbed Kesk-Aasias, Põhja-Ameerika lääneosas ja Lõuna-Ameerikas (Argentiina). - aastaajad, - - sademed, - sademete hulk alla 200 mm (max 500 mm) - temperatuur, - kuumades kõrbetes on temperatuurid püsivad, külmades temperatuur kõigub hooajaliselt. Külm: -15 C (max -40 C), kuumades: +30C (max +50C). Temperatuuri kasvuga tõuseb kõrbetolmu osakaal ja suureneb sademete hulk. - taimestik, - Eristatakse kahte tüüpi taimestikku
Kõik kommentaarid