Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Free jazz. (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Free jazzi kujunemine
Kuuekümnendaiks aastaiks oli bebob koos oma paralleelvormidega loominguliselt ammendunud. Kuulajaid ja muusikuid hakkas tüütama traditsiooniliseks kujunenud palade ülesehitus (teema-improvisatsioonid-teema), loost loosse kanduv trompetisaksofoni ühehäälne kõla, repertuaari ühekülgsus ja isegi viimse piirini arendatud virtuoossus. Nii otsustasid mõned nooremad muusikud lahti öelda pea kõigist senistest põhitõdedest – vabastada jazz seda piiravatest kammitsatest.
Esimesed free jazz’i kuulajad olid pianist Cecil Taylor ja altsaksofonist Ornette Coleman . Neist esimene oli akadeemilise koolitusega muusik , kes kitsamates ringides sai tuntuks juba 1950. aastate teisel poolel. Ta loobus oma improvisatsioonides tavapärasest harmooniast, vasardades klaviatuuri juhuslikke kooskõlasid (klastreid) . Tema muusikas puudus taktimõõt ja piiritletud vorm, kiired helidejaod ei püüdnudki kujuneda meloodiaks, vaid kujutasid endast näiliselt süsteemituid kõlamoodustisi, mida võis võrrelda eredate värvilaikudega abstraksel maalil.
Umbes samal ajal eksperimenteeris free jazz’iga Ornette Coleman. Ka tema väljus mažoor-minoor-süsteemi harmooniast ja taktideks jaguneva meetrumi raames, harrastades äärmiselt kummalisi meloodiakujundeid, kus kõlas ka veerandtoone. See kõik ärritas harjumispärase jazz’i pooldajaid, kes süüdistasid free jazz’i muusikuid lihtsalt valesti mängimises. Ometi kujunes 1960. aastate keskpaigaks kindel grupp selle suuna esindajaid. Sinna kuulusid saksofonistid Archi Shepp , Albert Ayler, John Tchicai trummarid Sunny Murray ja Milford Graves , trombonist Roswell Rudd, kontrabassist Charlie Haden, trompetist Don Cherry jt.
Kuigi free jazz ei saanud nii populaarseks kui omal ajal sving või bebob, kujunes 1960. aastate lõpul teinegi rühm selle stiili harrastajaid. See koondus pianist Muhal Richard Abramsi asutatud Loovmuusikute Edutamise ogranisatsiooni (Association for the Advencement of Crative Musicans, lühidalt AACM). Eri aegadel olid sellga seotud klarnetist- saksofonist Roscoe Mitcell, trompetist Lester Bowie jt.Väga paljutõotav jazzi ’i-uuendaja oli klarnetit , flööti ja altsaksofoni mänginud Erich Dolphy, kelle loometee jäi aga varase surma tõttu pooleli .
Ornette Coleman






Sündinud 9. märtsil 1930
Fort Worthis, Texase osariigis.
Ornette Coleman
On USA džäss-saksofonist, -viiulimängija, -trompetimängija ja -helilooja. Ta on praeguseni free jazz`i eestvedaja terves maailmas. Tema muusika on väga klastriterohke ning kiire. Tema album " Sound Grammar" tunnistati 2007. aastal Pulitzeri preemia vääriliseks. Tema debüütalbum "Something Else " ilmus aastal 1958.

Kuulsaimad albumid
  • "At the Golden Circle Stockholm "
  • " Change of the Century "
  • "Dancing in Your Head"
  • "Free Jazz: A Collective Improvisation"
  • "In All Languages "
  • "Skies of America"
  • "Something Else!!!!"
  • "Song X"
  • "Sound Grammar"
  • "The Shape of Jazz to Come "
  • "This is Our Music"
  • "Town Hall"

Free jazz #1 Free jazz #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eaglee Õppematerjali autor
Free jazz’i kujunemine

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Free Jazzi (kokkuvõte)

Free Jazz Koostaja: N0For Free Jazz Free jazzi mõjutas teiste kultuuride muusika mõju. Free jazzi iseloomustab vaba tonaalsus, rõhk esituse intensiivsusel, muusikalise heli laiendamine müra sfääri ja inviduaalsus. Free jazzi tavaliselt mängitakse väikese ansambliga Improvisatsioone arendatakse üheagselt ning ka soolodena. Igale interpreedile on jäetud vabadus tegutsemiseks. Esimesed free jazzi kuulutajad olid pianist Cecil Taylor (1930) ja altsaksofonist Ornette Coleman (1930). Cecil Taylor oli akadeemilise haridusega muusik. Ta loobus oma improvisatsioonides tavapärasest harmooniast, vasardades klaviatuuril juhuslikke kooskõlasid (klastreid).Tema muusikas muutus taktimõõt ja piiritletud vorm, kiired helidejoad ei püüdnudki kujuneda meloodiaks, vaid kujutasid kõlamoodustusi. Umbes samal ajal eksperimenteeris jazzis Ornette Coleman. Ka tema väljus mazoor-minoor-süsteemi

Muusikaajalugu
thumbnail
7
doc

Free jazz, Jazz Rock

Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Free jazz...................................................................................................................................... 2 Ornette Coleman..................................................................................................................... 2 Ornette Colemani albumeid................................................................................................ 3 Cecil Taylor................................................................................

Muusika
thumbnail
14
doc

Jazz muusika

2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16

Muusika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun