F. R. Faehlmann ja F. R. Kreutzwald (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid ühiseid ameteid 3 pidasid Faehlmann ja Kreutzwald?
Millal ja kuhu rajas Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning mis oli seltsi huviobjektiks?
Kellena ja kus töötas Faehlmann 2?
Mis on Faehlmanni tähelepanuväärsemaks loominguks?
Kui palju seda on?
Millised materjalid 2 valmisid Faehlmannil Kalevipoja" jaoks?
Millist kohta omab Kreutzwald eesti kirjanduses?
Kus ja kuidas sai Kreutzwald omale perekonnanime?
Miks ei saanud Kreutzwaldist sõjaväearsti?
Kus veetis Kreutzwald oma koolivaheajad ning millega ta need sisustas?
Kus ja kellena töötas Kreutzwald 44 aastat?
Kuidas on Kreutzwald seotud uue kirjaviisiga?
Kuhu on püstitatud Kreutzwaldile mälestussambaid ja kus asub Kreutzwaldi muuseum?
Millised esteetilised vaatekohad 3 olid omased Kreutzwaldile?
Kes on Reinuvader Rebane" algupärandi autor?
Mida tead Kreutzwaldi Kilplastest"?
Kui palju ja mida sisaldab Kreutzwaldi Eesti rahva ennemuistsed jutud"?
Millal mis keeltes mitmes osas ja kelle väljaandel ilmus esmakordselt Kalevipoeg"?
Millal ja kus ilmus Kalevipoeg" tervikväljaandena?
Kelle 3 ühislooming on Kalevipoeg"?
Kui pikk on eesti rahvuseepos?
Kus asub Kalevi riik?
Kes on Sarvik ja kus ta valitseb?
Kes on Kalevipoeg 4?
Miks on eepose stiil monumentaalne?
Milliseid kujundeid võib leida eeposest?
Milles väljendub eepose arhailisus?
Millised muusikateosed 5 ja kelle poolt on loodud eepose Kalevipoeg" ainetel?
Milliseid Kalevipoja-ainelisi kunstiteoseid sa tead?
Millistesse keeltesse 7 on Kalevipoeg" tervikteosena tõlgitud?

Lõik failist

Teema: Friedrich Robert Faehlmann
Friedrich Reinhold Kreutzwald .
Loe õpikust läbi Faehlmanni ja Kreutzwaldi kajastav materjal ja leia vastused järgmistele küsimustele.
1. Milliseid ühiseid ameteid (3) pidasid Faehlmann ja Kreutzwald?
Mõlemad töötasid arstina, õpetajana ja tegutsesid Õpetatud Eesti Seltsis .
2. Millal ja kuhu rajas Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning mis oli seltsi huviobjektiks?
1838. aastal lõi Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning huviobjektiks said eestlased, nende ajalugu ja maa.
3. Kellena ja kus töötas Faehlmann (2)?
Eesti keele lektorina Tartu ülikoolis ja tohtrina Tartus.
4. Mis on Faehlmanni tähelepanuväärsemaks loominguks? Kui palju seda on? Loetle need.
Tema kõige rohkem tähelepanu äratanud tööks on tema müütilised muistendid ( arvult 8) – „Emajõe sünd“, „Keelte keetmine“, „Loomine“, Vanemuise laul“, „Koit ja hämarik“, „Muinaslood“.
5. Mis annab Faehlmanni müüdile „Koit ja Hämarik” erilise puhtuse ning kunstilise mõjutuse?
Vahekorda kätketud igavese armastuse motiiv annab müüdile erilise puhtuse ja kunstilise mõjutuse.
6. Millised materjalid (2) valmisid Faehlmannil „Kalevipoja” jaoks?
Saksakeelne „Muinaslood“, „Koit ja Hämarik“ ja paar

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

luht96 Õppematerjali autor

Milliseid ühiseid ameteid pidasid Faehlmann ja Kreutzwald? Õpetatud Eesti selts. Kellena ja kus töötas Faehlmann? Mis on Faehlmanni tähelepanuväärsemaks loominguks? Kui palju seda on? Loetle need. Mis annab Faehlmanni müüdile „Koit ja Hämarik” erilise puhtuse ning kunstilise mõjutuse? Millised materjalid valmisid Faehlmannil „Kalevipoja” jaoks? Faehlmanni tähtsus. Millist kohta omab Kreutzwald eesti kirjanduses? Kus ja kuidas sai Kreutzwald omale perekonnanime? Miks ei saanud Kreutzwaldist sõjaväearsti?Kus veetis Kreutzwald oma koolivaheajad ning millega ta need sisustas? Kus ja kellena töötas Kreutzwald 44 aastat? Kuidas on Kreutzwald seotud uue kirjaviisiga? Kuhu on püstitatud Kreutzwaldile mälestussambaid ja kus asub Kreutzwaldi muuseum? Millised esteetilised vaatekohad olid omased Kreutzwaldile? Kes on „Reinuvader Rebane” algupärandi autor? Mida tead Kreutzwaldi „Kilplastest”? Kui palju ja mida sisaldab Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud”? Loetle põhjused miks loobus Kreutzwald proosavormis „Kalevipoja” koostamisest. Millal, mis keeltes, mitmes osas ja kelle väljaandel ilmus esmakordselt „Kalevipoeg”? Millal ja kus ilmus „Kalevipoeg” tervikväljaandena? Kelle ühislooming on „Kalevipoeg”? Kui pikk on eesti rahvuseepos? Kus asub Kalevi riik? Kes on Sarvik ja kus ta valitseb? Kes on Kalevipoeg? Miks on eepose stiil monumentaalne? Milliseid kujundeid võib leida eeposest? Milles väljendub eepose arhailisus? Millised muusikateosed ja kelle poolt on loodud eepose „Kalevipoeg” ainetel? Millistesse keeltesse on „Kalevipoeg” tervikteosena tõlgitud?

kreutzwald faehlmann kalevipoeg eesti kirjandus

Sarnased õppematerjalid

docx

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted

Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama. ........... Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks (6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23)

Kirjandus

doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

12. Arved Viirlaid "Ristide hauad" 13. Viivi Luik "Seitsmes rahukevad" 14. Kivirähk "Rehepapp", "Mees, kes teadis ussisõnu" 15. Fr. Tuglas ,,Popi ja Huhuu", "Inimese vari", ,,Toome helbed" 16. Bornhöhe "Kuulsuse narrid" 17. M. Unt ,,Hüvasti , kollane kass" 18. S. Henno "Elu algab täna" 19. K. J. Peterson "Laulud, päevaraamat ja kirjad" 20. J. Liiv "Vari" 21. A. Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 22. August Gailit "Toomas Nipernaadi" 23. August Gailit "Ekke Moor" 24. F. R. Kreutzwald "Kalevipoeg" 25. F. R. Kreutzwald "Paristaja poeg" Kirjandusvoolud Klassitsism - valitses 17.saj., sai alguse Prantsusmaal Louis XIV valitsemise ajal. Kujutati kaasaja elule iseloomulikke jooni, esikohale seati mõistuslikkus ja elutõde, kirjandusteoste sõnastus pidi olema selge, stiil puhas ja teose ülesehitus terviklik, zanrid jagati kõrgeiks (tragöödia) ja madalaiks (komöödia, satiir), tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks,

Kirjandus

doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt..............................

Ajalugu

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

kujundamine. Näiteks Faehlmanni muistendid, Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ teenivadki seda eesmärki – esitavad idealistliku visiooni minevikust, kunagisest õitsvast kultuurist, mis aegade jooksul võõrvõimu all on kadunud. nende tingimustes pole tähtis, kas tekst on autentne või mitte. Poliitiline kinnitus eeldab, et muistendi sisu on autentne, sest sisaldab positiivset sõnumit mineviku kohta, mis omakorda tugevdab rahvuslikku eneseteadvust. Faehlmann lähtub Petersoni tõlgitud mütoloogiaraamatust – sellega pannakse alus eesti pseudomütoloogia levikule ja kasutamisele. Peterson uskus, et nii eestlastel kui soomlastel oli polüteistlik jumalasüsteem (jumalikud olendid, erinevad jumalad) – seda arendab Faehlmann edasi. Faehlmann lisab Petersoni materjalile rahvasuust kuuldud katkendeid. 1866 avaldab Faehlmanni jutukesi Pärnu Postimees (läks 20a, kuni lõpuks jutukesed eesti lugejani jõuavad). 1867 ilmub Cr. R

Eesti kirjandus

docx

Eesti kirjandus I, kordamine

temaga võrreldes. Kuulutati välja uus talurahvaseadus, mis lõpetas pärisorjuse ja Holtz oli mees, kes tõlkis selle seaduse eesti keelde 1816. Oli tuntud ka sellepoolest, et oli Keila kiriku pastor ja tema õpetas eesti keelt noorele Kreutzwaldile. Rüütelkonnal oli plaan asutada talurahva kooli seminar ja koolitada seminari jaoks õpetajaid ja selleks valiti välja esialgu kaks ärksamat eesti poissi. Üks neist oli Kreutzwald. Õpetuse hulka kuulus ka eesti keel. 4. Kristjan Jaak Peterson, luule. Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 Teadaolevalt oli ta oma ajas üksinda - ei häbenenud oma rahvust. Kandis oma mulgi kuube uhkelt, jäi rahvusele truuks vaatamata sellele, et oli väga andekas, keeleandekas, oskas palju keeli. Omas ajas raskesti mõistetav tüüp. Miks teda juba Beiträges ei avaldatud oli see, et O. W. Masing nimetas neid tühjadeks jampsimisteks. Masing oli teist tüüpi mees-

Ajalugu

doc

Suuline exam

Vabavärss tuli eesti luulesse tagasi alles 20. sajandi alguses. Peterson rõhutas oma eestlust ka väliselt: ta olevatki kandnud ,,talupojakuube" musta pikka maamehe vammust. Ka eestikeelne luuletamine polnud sel saksakeelse kultuuri ajastul tavaline. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filosofeeriva isiksuse teadlik valik" (Mart Mäger). 2 Friedrich Robert Faehlmann (17981850) Pärast Rosenplänteri ,,Beiträge" seismajäämist tekkis eesti keele ja rahvaluule uurimises mõneks ajaks otsekui paigalseis. Hiljem hakkas eestihuvilisi haritlasi koondama 1838. aastal Tartu ülikooli juurde asutatud Õpetatud Eesti Selts (ÕES), mille üks asutajaid ja kauaaegne president Faehlmann oli. ÕES oli esimene eesti keele ja rahvaluule ning eestlaste ajaloo uurimiseks asutatud teaduslik ühing.

Kirjandus

docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik

Kirjandus

174

doc

Kirjanduse mõisted A-Z

Eeposte tegelasteks on vägilased või muinasjumalad. Eeposed väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Eristatakse rahva- ja kunsteeposi. Rahvaeeposed põhinevad kangelaslugudel, mis laulik on üheks liitnud; kunsteepose on koostanud teadaolev autor rahvaeeposte eeskujul. Vanimad eeposed on sumerite "Gilgemes" ning kreeklaste "Ilias" ja "Odüsseia". Eestlaste eepose "Kalevipoeg" on rahvapärimuste põhjal kirjutanud Friedrich Reinhold Kreutzwald (18031882). Näiteks: sumeri eepos "Gilgames", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rolandi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". Eesti Kirjanikkude Liit kirjanikke koondav organisatsioon, mis asutati 1922. aasta oktoobris Tallinnas. Liidu peamised organiseerijad olid

Eesti keel

Rohkem sarnaseid