FÜÜSIKALISE
LOODUSKÄSITLUSE ALUSED
FÜÜSIKA I KURSUS
Maailm, loodus, mina ja füüsika
Maailm ja loodus
Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb
inimest (indivi di)
Religioosses käsitluses kasutatakse
samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt)
loodu
Loodus on kõik, mis meid ümbritseb
Maailma käsitleva info mitmekesisuse
rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet
loodus
info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse
maailmaga samatähenduslikku mõistet
Universum.
• Loodus koosneb ainest ja väljadest.
Aine on see, mil est kehad koosnevad.
Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad
(astuvad vastastikmõjusse).
• Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma.
Vastastikmõju li ke on tänaseks teada neli:
• gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38
• elektromagnetiline (laetud kehad)…………… - “ - 10-2
• tugev (prooton ja neutron)…………………… - “ - 1
• nõrk (elementaarosakesed)………………….. - “ - 10-15
Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast
vastastikmõjust.
Kuidas loodus toimib?
Loodus toimib vastavalt
loodusseadustele.
Loodusseadusi uurivad
loodusteadused
Astronoomia
Meteoroloogia
ia
sika
m
Bioloogia
ü
ü
ee
F
K
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 120 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vlmvhk
Õppematerjali autor
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Koostanud Reemo Voltri Jaan Poska Gümnaasiumist. Koostaja on kasutanud Enn Pärtli, Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea materjale Maailm, loodus, mina ja füüsika Reemo Voltri Maailm ja loodus Reemo Voltri Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Reemo Voltri · Loodus koosneb ainest ja väljadest.
Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit.
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2
FLA 1. Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule? Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. Kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Looduses esineb tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi
teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = ... jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis t. Sümboliga (delta) tähistatakse vastava füüsikalise suuruse muutu (lõppväärtuse ja algväärtuse vahet). Aja mõõtmisel kasutatakse enamasti mingit perioodilist liikumist. Perioodiliseks nimetatakse liikumist, millele on omane korduvus. Teatud kindla teepikkuse läbimisel (ajavahemiku möödumisel) algab kõik otsast peale. Seda ajavahemikku nimetatakse perioodiks. Aja ühikuks valitakse kas periood ise või mingi arv perioode. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus
teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = … jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis Δt. Sümboliga Δ (delta) tähistatakse vastava füüsikalise suuruse muutu (lõppväärtuse ja algväärtuse vahet). Aja mõõtmisel kasutatakse enamasti mingit perioodilist liikumist. Perioodiliseks nimetatakse liikumist, millele on omane korduvus. Teatud kindla teepikkuse läbimisel (ajavahemiku möödumisel) algab kõik otsast peale. Seda ajavahemikku nimetatakse perioodiks. Aja ühikuks valitakse kas periood ise või mingi arv perioode. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat
1. P 1.1. Millised on füüsika uurimismeetodid? Nimetage ja kirjeldage neid. *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid