ja lampides RADOON Keemiline element järjenumbriga 86 Kõige suurema tihedusega mürk-gaas Radooni mõõdetakse bekerellides õhu kuupmeetri kohta (Bq/m3) Kõik selle isotoobid on radioaktiivsed Radoon (Rn) on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas ning selle tõttu on see inimesele kahjulik See kondenseerub temperatuuril –62 °C ja tahkub temperatuuril –71 °C Kasutamine: varem kasutati meditsiinis erinevate haigusete ravimiseks,nüüd kasutatakse maavärinate ennustamiseks ning nafta ja uraani uuringutes,tubakatoodetes KSENOON Keemiline element järjenumbriga 54 See on raske, värvitu (metallilises faasis on taevasinine) ja lõhnatu (väikesel määral leidub ka õhukoostises) Ksenoon (Xe) tahkub temperatuuril −111,75 °C ja kondenseerub temperatuuril −108,099 °C. Kasutamine: ksenoonvälklampides, ksenoonkaarlampides (väga ereda
6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse. Väärisgaasid on Heelium (He), Neoon (Ne), Argoon (Ar), Krüptoon (Kr), Ksenoon (Xe) ja Radoon (Rn). Heelium kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s 2). Teised väärisgaasid on p elemendid ning nende aatomite välis-elektronkihti iseloomustab valem xs2xp6. Väärisgaaside aatomites on väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne
veel erinevalt defineerida- keemiline element on sama järjenumbriga aatomite kogum; keemiline element on aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama järjenumbriga aatomid; keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid). Liitaine koosneb kindla ehitusega ja molekulidest. Liitaine iga molekul sisaldab erinevate elementide aatomeid. See, milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise.Liitained on näiteks vesi, soolad, oksiidid ja orgaanilised ühendid. Näiteks vesi H2O on ühend elementidest vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik O (1 aatom molekulis).Eri elemendid võivad moodustada ka segu, näiteks sulami. Keemilistel elementidel ja ühenditele on väga palju erinevaid omadusi ja see juures ka huvitavaid
luminestsentslampides. Sõnad tähesegadikus: a)Vertikaalselt: alkaloid, arseen, dubnium, duralumiinium, soolad, leutsiin, baarium, anood, amiid, osoon, radoon, molekul, nitraat, element, alkohol, antimon, labor, bensiin, kineetika, silaan b)Horisontaalselt: lantaan, krüptoon, astaat, leelis, indool, deuteerium, amoniaak, eeter, raud, molaarsus, lüsiin, klastrid, boor, gaas, lehter, ioon, keemik, vask, iood, triitium, seleniit, lakmus, aine 1. Marsi järel paiknevad planeedid on nn hiidplaneedid, millel on palju kaaslasi, väike tihedus ja mis on suured. Milline võiks olla Jupiteri koostis? · Liiv, kruus, savi · Metalliline vesinik ja heelium · Vesi, CO2 ja metaan · Põhiliselt raud · Heelium, argoon, krüptoon Naljajutt Mida teha selle Vaikuse taktiga nendes triptühhonmonoloogides, üksildaste stereovalsside
toatemperatuuril elektrit mittejuhtiv aine. · Vesinik Vesinik on universumis kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne vesinik H2, mis on normaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas. Mõne keemilise reaktsiooni ajal esineb atomaarne vesinik siiski väga lühikese aja vältel. · Fluor Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem. Kõigist elementidest on ta kõige elektronegatiivsem. Ta reageerib ägedalt paljude liht ja liitainetega. Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Fluor on elementide levikult Maal 17. ja maakoores 13. Kohal, teda leidub
Argoon Helen Lajal Põhiline info Argoon on.. Kolm stabiilset isotoopi ➔ Väärisgaas Ar36, Ar38, Ar40 ➔ Järjenumbriga 18Aatommass on ~ ➔ VIIIA rühmas 402 1s 2s2 2p6 3s2 3p6 ➔ 3. perioodis Tähis on Ar. Põhiline info Sulamistemperat -189,4°C Prootonite uur ja -185,87°C elektrontie Keemistemperatu arv - 18 Kristallvõre ur on Neutronite kuubiline. arv - 22 Pilt on Wikipediast. Avastamine Henry Cavendish algselt kahtlustas argooni olemasolu õhus. (1785) Aastal 1894 Lord Rayleigh ja Sir William Ramsay poolt. Argoon on esimene avastatud väärisgaas. Üldomadused Keemiliselt Lõhnatu ning mitteaktiivne. värvitu. ➔ Välja arvatud kõrge rõhu ja temp
(kuid veel mitte süttinud) gaasilisi süsivesinike. Keskosas algab süsivesinike põlemine, aga hapnikupuuduse tõttu ei ole see kunagi täielik. Mittetäieliku põlenemise ja termilise lagunemise saadustest leidub alati hõõguvaid süsinikuosakesi, mis muudavad selle leegiosa tugevasti helendavaks. Leegi nõrgalt helendavas, kuid suhteliselt kõrge temperatuuriga ja hapnikurikkas välisosas põlevad gaasid täielikult. 4.Gaaslahenduslamp Gaaslahenduslamp on seadis milles elektrienergia muundub valgusenergiaks, kui selle kolvis olevat gaasi või mingit muud ainet (helavhõbe, halogeen) gaasi läbib elektrivool või selle toimel tekitatakse kiirgus, mis paneb luminofoori helendama. Heelium põleb oranzilt, Neoon põleb punakasoranzilt, Argoon põleb violetselt või helesiniselt, Krüptoon põleb hallilt, Ksenoon põleb hallilt või rohekassiniselt
Atmosfääri ehitus Õhus on 78% lämmastikku; 21% hapnikku; 0,04% vee-auru; 0,93% argooni; 0,03% süsinikdioksiidi. Atmosfäär jaguneb tropo-, strato-, meso-, termo ja eksosfääriks. Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ).
Kõik kommentaarid