Eluruumi üüri tõstmise teade (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

rtf

Üürilepingu näidis

Tartu linn, Kastani 155-3 (edaspidi nimetatud Üürileandja) ja Mari Kisakõri, isikukood 48907157865, aadress, Tallinn, Katleri 66-45 (edaspidi nimetatud Üürnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Üürilepingu objekt ja tähtaeg 1.1. Käesolevaga on Pooled kokku leppinud, et Üürileandja annab Üürniku kasutusse selles elamiseks eluruumi aadressil Tartu linn, Pepleri 10-3. Üürniku kasutusse antava eluruumi üldpind on 45 m2, mis koosneb 2 toast, 1 köögist, 1 vannitoast, 1 WC-st (edaspidi nimetatud Eluruum). 1.2. Koos Eluruumiga annab Üürileandja Üürniku kasutusse Eluruumis olevad kodumasinad, seadmed ja mööbli (edaspidi nimetatud Sisustus). 1.3. Üürileandja kohustub üle andma Eluruumi hiljemalt "14" Aprillil 2009.a. Eluruumi üleandmisena käsitletakse Üürnikule Eluruumi võtmete üleandmist ja Eluruumi faktilise valdamise ja kasutamise võimaldamist. 1.4

Õigusteadus

4

doc

Eluruumi üürileping eesti keeles

________________________, isikukood /või/ registrikood, edaspidi nimetatud üürileandja, __________________, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige _____________________ ja _______________________, isikukood /või/ registrikood ___________________, edaspidi nimetatud üürnik, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige ___________________, keda mõlemat koos nimetatakse edaspidi poolteks, sõlmivad käesoleva eluruumi üürilepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepinguga annab üürileandja üürnikule tasu eest ajutiseks kasutamiseks üürileandjale kuuluva korteri nr ___, mis asub Tallinnas ___________ tänaval, elamus nr ____, üldpinnaga ______ m 2, mis koosneb ___ toast, ___ köögist, ____ vannitoast, __tualettruumist, _____ rõdust, ____ panipaigast, edaspidi kõik koos nimetatud eluruum. 1.2

kinnisvara haldus

5

doc

Näidis - Äriruumi üürileping

2.1. Leping jõustub allakirjutamise momendist mõlema Poole poolt ning kehtib kuni [kuupäev]. 2.2. Juhul, kui üks Pool ei teata teisele Poolele [kuude arv] kuud enne Lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, pikeneb Lepingu tähtaeg automaatselt [aastate arv] aasta võrra. 3. Üür ja kõrvalkulud 3.1 Üürnik tasub Üürileandjale Üüriobjekti kasutamise eest üüri [üüri summa] eurot kuus. 3.2 Lisaks üürile tasub Üürnik järgmised Üüriobjekti kasutamisega seotud kõrvalkulud: 3.2.1 kommunaalteenused (elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo kulud) vastavalt tarbitud teenustele; 3.2.2 Internetiühenduse, kaabeltelevisiooni, telefoniteenuste ja valvesüsteemi eest vastavalt teenuse pakkujaga sõlmitud lepingutele ning tegelikule tarbimisele. 3

Kategoriseerimata

8

doc

Üürileping

korteri kasutus- ega kasutusõigust ning seaduslikku alust selliste õiguste taotlemiseks. , , . 2. LEPINGU OBJEKT 2.1.Üürileandja annab Üürnikule üürile elamispinna (edaspidi nimetatud ,,eluruum") asukohaga ______________________, Tallinna linnas asuv korteriomand, üldpinnaga ____ m². ( ) __________________, __, Tallinn, ____ m2, 2.1. Eluruumi iseloomustus ning Üürniku kasutusse jäävate esemete, mööbli ja inventari loetelu ja olukord fikseeritakse ____________. a. seisuga ja kirjeldatakse käesoleva lepingu lisa nr. 1, mis on lepingu lahutamatuks koostisosaks. , : , ___________ . 1 , . 3. LEPINGU TÄHTAEG 3.1. Käesolev leping jõustub allakirjutamise hetkel ning kehtib kuni _________________. a

Ühiskond

136

doc

KASUTUSLEPINGUD

andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping. Üürileping on kestvuleping, kuna lepingu eesmärk on suunatud püsivate kohustuste või korduvate kohustuste tekkimisele. Nt üürnik peab maksma VÕS § 271 alusel asja kasutamise eest üüri ning praktikas toimub üüritasu maksmine igakuiste maksete kaudu. VÕS jõustumisega muutus senikehtinud regulatsioon. Enne VÕSi jõustumist, reguleeris üürilepinguga seonduvat elamuseadus ja enne seda ENSV Elamukoodeks. Elamuseaduse kohaselt sai üürilepingu esemeks olla vaid eluruum. Kõiki muid asju sai kasutusse anda rendilepingu alusel. VÕS kohaselt saab üürilepingu esemeks olla kõik esemed, kaasa arvatud eluruum. Seega üürilepingu alusel saab anda

Õigus

4

doc

Näidis - Seadme üürileping

kuni [kuupäev]. 2.2. Juhul, kui üks Pool ei teata teisele Poolele [kuude arv] kuud enne Lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, pikeneb Lepingu tähtaeg automaatselt [aastate arv sõnadega] (aastate arv numbritega) aasta võrra. 3. Üür 3.1 Üürnik tasub Üürileandjale Üüriobjekti kasutamise eest üüri [üüri summa] eurot ühe kalendrikuu kohta. Üüri hakatakse arvestama alates Üüriobjekti üleandmise päevast. 3.2 Üürileandja kohustub Üürnikule esitama iga arvestusperioodi eest tasumisele kuuluva üüri eest arve hiljemalt [päevade arv] päeva möödudes kalendrikuu lõpust. 3.3 Üürnik kohustub tasuma üüri hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul peale Üürileandja poolt arve esitamist Üürnikule. 3

Kategoriseerimata

10

doc

Kaasuse lahendamine Rooma eraõiguse võlaõigusest

......................9 5 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................10 2 1 Kaasuse tekst Daphne üüris ühe oma majadest Erosele kaheks aastaks. Üüri pidi Eros maksma aastas 500 sestertsi. Aasta pärast ostab Felix Daphnelt maja. Kuidas hindaksite järgnevaid olukordi: a) Felix on valmis laskma Erosel majas edasi elada, kui Eros maksab üüri 700 sestertsi. b) Felix lubas Daphnele stipulatsiooniga, et lubab Erosel elada majas üürilepingu lõppemiseni. Tegelikult tõstab ta Erose peatselt majast välja. 2 Kaasuse loomus Üldsõnaliselt on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Kaasuse lahenduses esindame kohtus hagejat Erost. Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud

Rooma eraõiguse alused

18

doc

Võlaõiguse konspekt

Üldjuhul on seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmisel leping tühine. Koduukseleping - nimetatakse vallasasja üleandmist või teenuse osutamise lepingut, mille puhul majandus ­ või kutsetegevuses tegutsev isik ehk pakkuja teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks. Leping sõlmitakse: 1) tarbija eluruumis või töökohas või nende vahetus läheduses, välja arvatud juhul, kui tarbija töökoha või eluruumi külastamine pakkumuse või ettepaneku tegemiseks toimus tarbija eelneval selgesõnalisel soovil; 2) üllatava pöördumisena ühissõidukis või tänaval; 3) väljaspool pakkuja äriruume pakkuja või kolmanda isiku poolt korraldatud vabaajaüritusel. Tarbija, kellele on kaupu pakutud väljaspool äriruume, on õigus loobuda pakutavast. Tarbija võib koduukselepingust taganeda 7 päeva jooksule teate saamisest

Õigus

Kommentaarid (0)