Eksamiks kordamine füüsika 8. klass (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Füüsika 8.kl

Päikeses  muundub  vesinik   heeliumiks , ta on üks tähtedest. Planeedid alates
päikesest  on  Merkuur,  Veenus,  Maa,  Marss,  Jupiter,   Saturn ,  Uraan,   Neptuun .
Päikesesüsteemia  kehade  tõmbejõud  tagab  süsteemi  terviklikkuse.  Maa   atmosfäär
muutub  kõrgemal  hõredamaks.   Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole
tiirlemisasendiga risti.
Võnkumiseks  nim  liikumist,  mis  kordub  teatud  ajavahemiku  järel,  keha  läbib
sama  tee  edasi-tagasi.   amplituudasend   on  pendli  asukoht,  kus  liikumise  suund
muutub  ja  pendel  hakkab  tagasi  liikuma.  Võnkeperiood  (T)- ajavahemik ,  mis  kulub
ühe  täisvõnke  tegemiseks  (s).  T=t/n  t-aeg  n-  võngete  arv   Võnkesagedus   (V)-  mitu
täisvõnget teeb keha ühes ajaühikus (Hz). V=1/T  amplituud on

keha

suurim

kaugus

taskaaluasendist. periood on ühe

täisvõnke

kestvus.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Aksk Õppematerjali autor

laine hõõrdejõud plokk fookuskaugus amplituud hõõrdumine mehaaniline valgusallikad vaheline kaugus

Sarnased õppematerjalid

doc

Füüsika kordamine 8.klass

KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks

Füüsika

odt

Optika ja Mehaanika

1. Valgusõpetus § Valguse levimine. Vari o Valgusallikas keha, mis kiirgab valgust. o Valguskiir kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. o Täisvari ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. o Poolvari piirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt. o Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. o § Valguse peegeldumine o Langemisnurk nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Peegeldumisnurk nurk peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Mattpind pind, mis peegeldab valgust hajusalt. o Tasapeegel: peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem-vasak pool, valgusvihk jääb aga endisel

Füüsika

docx

Füüsika 8. klass

Päikesesüsteem Päike  Päike on üks tähtedest.  Päikesel muundub vesinik heeliumiks.  Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub energiat, mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. Päikesesüsteem  Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja 8 planeeti ning väga palju väikekehi.  Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.  Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas.  Päike, planeedid ja palju väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast nimetatakse seda Päikesesüsteemiks. Kõiki kehi seob külgetõmbejõud. Maa  Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks.  Atmosfääril puudub kindel ülapiir.  Maa pöörleb ja kujutledava pöörlemistelje asend Põhjanaela suhtes ei muutu.  Maa tiirleb ümber Päikese.  Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemis

Füüsika

docx

Füüsika kordamine 7-9. klass

Keha näeme värviliselt kuna kehale langeva liitvalguse korral peegeldub tagasi see spektri värv mis värvi keha on. (Teised spektri värvid neelduvad kehas) Inimene tajub ainult kolme värvi. Valgusfilter laseb läbi ainult seda värvi valgust, mis värvi ta ise on. (Ülejäänud spektri värvid valgusfiltris neelduvad) Valgusfilter on värviline läbipaistvast materjalist keha. Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise ja vastandik mõjuga. Otsene mõõtmine - Mõõteriistaga mõõdetakse otsitavat suurust. Kaudne mõõtmine Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus Tihedus on füüsikaline suurus mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. =m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim

Füüsika

odt

Füüsika teemad (7-9 klass)

Füüsika

pdf

Füüsika

1. VALGUSÕPETUS Valguse peegeldumine valguse mõiste- valgus on nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub sealt samasse keskkonda tagasi Peegelpinna ristsirge - valguskiire langemispunktist pinnaga risti tõmmatud sirgjoon Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui asetada valguskiire teele mingi valgust mitteläbilaskev keha-paberleht,peegel-, siis valguskiire suund muutub ja valguskiir pöördub samasse keskkonda tagasi. Pinna ristsirge ehk pinnanormaal joonestatakse punktist, kuhu kiir peeglil langeb. Valguse langemisnurgaks loetakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisnurgaks loetakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisel on kiirte käik pööratav. Valguse peegeldumisnurk on võrdne valguse langemisnurgaga (β = α). Katse: Suuname laserikiire peeglile. Valgus langeb peeglile ja peegeldub sellelt. Näeme, et peegeldunud kiir levib mingis teises suunas. Muutes valguse langemisnurka, muudab k

Aineehitus

docx

Füüsika katseteks

OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena. Vari piirkond, kuh

Füüsika

doc

Mõisted

48.Sõnasta kangi tasakaalutingimus. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49.Sõnasta mehaanika kuldreegel. Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidakse jõus, Kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral Energia jäävuse seadust. 50.Mida näitab kasutegur? Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. 51.Mis on akustika? Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. 52.Mis on heli? Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. 53.Missugused kehad on heliallikateks? Heliallikateks nimetatakse võnkuvaid kehasid. 54.Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla Ajavahemiku järel. 55.Mis on võnkeamplituud? Ühik. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Ühik: 56.Mis on võnkeperiood? Ühik.

Füüsika

Rohkem sarnaseid