Egiptuse antiikaeg
Kelly Solovjov
Paikuse Põhikool
8.A
Kunst
Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab
umbes 4. aastatuhande lõpust 2.
aastatuhande lõpuni.
Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja
stabiilsus.
Arhitektuur
Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid ja
templid.
Üldmulje templitest on monotoonne.
Erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid
katvad reljeefid ja hieroglüüfid.
Arhitektuuri detailid
Obelisk nelinurksed teravatipulised
kiviplokkidest tornehitised.
Ben-ben monumendid tornid, mis
valmistatud kiviplokkidest ja tipud ahenesid
püramiiditaoliselt
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
styv solovjov
Õppematerjali autor
Vana-Egiptus Vana Egiptus Suuremad riigid tekkisid Niiluse jõe äärde, roheluse püsimiseks ehitati tamme ja kanaleid. Niiluse äärde tekkis 40 väikest riiki, mida kutsuti Naamideks. 4. at. lõpul e.m.a liitusid riigid alam- ja ülem-Egiptuseks. Ajaliselt jagunevad vaaraode dünastiate järgi riigid kolmeks: Vana riik (2850-2050 e.m.a), Keskmine riik (2052-1570 e.m.a) ja Uus riik (1570-715 e.m.a). Kunsti traditsioonid olid väga püsivad. Egiptuses loodi ka üks kirjatüüp hieroglüüf.
CARNAC'i allee. DOLMEN - suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab horisontaalne kiviplaat. Kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Euroopas, Põhja-Aafrikas, Aasias. KROMLEHH - koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimesest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Tähtis kultuse objekt, kuu kummardamine, päikeseriitused, ehitati sajandeid. STONEHENGE VANA - EGIPTUSE kunst : VANA-, KESKMISE ja UUE RIIGI arhitektuur, võrdlus ja näited. Arhitektuuris seisukohalt oli väga tähtis vanade egiptlaste usk hauatagusesse ellu. Et inimene ka pärast surma edasi saaks elada, pidid elavad tema keha siinilmas säilitama. Nii oli ka kadunukese hingel olemas koht, kus elada. VANA - RIIK 4.-8. DÜNASTIA seda aega tuntakse, kui püramiidide ajastut. arenesid arhitektuur ja kunstikäsitöö. hakati kasutama hieroglüüfe.
EGIPTUSE KUNST Looduslikelt oludelt meenutab Egiptus paljuski Mesopotaamiat (kõrbeline ala, millel põllumajandus on võimalik tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel
Kunstiajalugu Referaat Vana Egiptuse kunst Alari Allik 10D TNG Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana Riik- 3.- 6. dünastia (u. 2778- 2263 ekr.) Keskmine Riik- 11.- 13. dünastia (u
* Isis (Aset, Eset) * Maat * Min (Minu) * Month * Nut (Neuth, Nuit) * Osiris (Usire) * Seth * Thot (Thot, Thout, Djhowtey, Djehuti, Tehuti, Zehuti) * Ra (Re, RaAtum, AmonRa, RaHarahte) arhitektuur Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Vana riik Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad, mis kujutasid endast maa-alust kividest voodertatud hauakambrit, mille kohal paiknes kastitaoline, nelinurkne kaldus külgseintega kiviehitis. Kõige silmapaistvamad ja võimsamad ehitises Vana Riigi ajal olid aga püramiidid. Alguses olid astmikpüramiidid, millest ilmselt tekkisid tõelised püramiidid vaaraodele ehitatud kõrgemate mastaabade ülespoole kitsenevate astmete täitmisel
enam suuri püramiide, kuid päikesekultuse arenedes leiti uusi ehitusvorme. Kiviplekkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt (nn. berben-monumendid). Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest 4-nurksest kiviplokist (monoliidseid) sihvakaid teravatipulisio beliske. Need asetati tavaliselt paarikaupa templite juurde. Kõrgus oli nenil 10-32m. Haudeehitistest eraldi seisvaid templeid on säilinud peamiselt Uue Riigi ajast. Tavaline egiptuse tempel oli 4-nurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks ja see asus templi kitsalt küljel. Püloon koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside kujud. Pülooni ees lehvisid mastide värvilised lipud. Püloonid, sambad ja müürid olid värviküllased, sest neid katsid
paremini säilinud Uris. Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid, kunstis kujutati neid vahel inimestena. Tunda oli silindri- või koonusekujulise kivi vormi, millest skulptuur välja raiuti. Tähelepanu oli silmadel. Mütoloogilised tegelased olid segu inimestest ja loomadest. Proportsioonid on veidrad, asend ebaloomulik. Kasutati ka egiptuse poosi. Kuningavõimu tugevnes suurenes ülistamine: nt Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur. Palju on leitud ka keraamikat, kasutatud on maagilisi ornamente. 3. ajastu Assüüria muutus suurriigiks alistades Babüloni, omaks võeti sumeri traditsioonid. Pealinnad olid Dur-Sarrukin ja Ninive. Sargon II loss Horsabadis 210 ruumi, 30 siseõue. Väravates seisid tiivulised viiejalgsed inimpeaga lõvid ja härjad Kujutava kunsti eesmärk kuninga ülistamine, sellest säilinud palju reljeefe
Vana-Egiptuse kunst Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul.Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimete asukate saabumisest Niiliuse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni. Esialgu tekkisid umbes 40 väikest riiki ehk noomi, mis 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse, mis ulatus esimese kärestikuni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid