Kas Eesti iseseisvumine oli juhuste kokkumäng või targa ja sihikindla tegevuse tulemus? Eesti iseseisvumise ametlik väljakuulutamine toimus 24.veebruaril 1918. aastal. See oli pikaaegse töö tulemus, millele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid suurem roll oli valitseval olukorral mujal maailmas ning eriti Venemaal. Tähtis osa Eesti iseseisvumisel oli tol ajal Venemaal valitsenud olukorral. Tsaar oli just kukutatud ning riigis valitses kaos. Samuti oli nii sõjavägi kui ka rahvas väsinud sõjast. Taheti muutuseid ja Venemaa poolt neid enam ei loodetud. Mida selgemaks sai enamlaste tegude ja sõnade erinevus, seda rohkem taheti oma riiki. Samal ajal jätkas Eestis tegevust Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis.
Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumise ametlik välja kuulutamine toimus 24.veebruaril 1918 aastal. See oli pikaaegse töö tulemus. Iseseisvumisele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid abiks oli ka olukord mujal maailmas ning eriti Venemaal. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused ning kuidas sai see võimalikuks? Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria - Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga.
Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumisele aitas kaasa huvitav sündmuste jada. Eestlaste unistus iseseisvumisest algas rahvusliku liikumise näol 19. sajandil. Kuigi unistus oli kauge ja sellest rääkisid vaid vähesed sai eesti siiski 20. Sajandi algul iseseisvaks. Kuidas sai võimalkuks Eesti iseseisvumine? Esimene maailmasõda aitas Eestil saavutada iseseisvust. 20. sajandi alguseks oli kerkinud maailmas kaheksa suurriiki: Ameerika, Jaapan, Suurbritannia, Austria Ungari, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Kõik riigid tahtsid valitseda üksteise üle ning hakkasid tekkima sõjalis-poliitilis liidud. Maailmasõja alguseks olid Euroopa suurriigid jagunenud kahte blokki. Kolmikliitu, kuhu kuulusid Saksamaa, austria-Ungari ja Itaalia ning Antant'i kuhu
...... 6 Kokkuvõte ................................................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Eesti oli olnud võõrvõimu all juba üle 600 aasta ning võimalus selle alt vabaneda näis olematu. Siiski hakkas Eesti kultuur ärkama 18. sajandi teisel poolel, tänu millele hakkas eesti rahval taastuma mõte, et nad olid kunagi vaba rahvas oma riigiga. Umbes 75 aastat hiljem I maailmasõja ajal kasutasid eestlased võimaluse ära ning kuulutasid välja Eesti Vabariigi. 3 Iseseisvumisele eelnevad sündmused Juba esimeseks eelduseks Eesti Vabariigi loomiseks võib pidada rahvuslikku ärkamisaega, kus tõusis esile eesti rahva kultuur
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM TIINA LUHT 11c klass EESTI POLIITILINE ARENG 1905- 1918 REFERATIIVNE KOKKUVÕTE Juhendaja: Õp Liia Vijand PÕLVA 2009 Sissejuhatus Selle referatiivse kokkuvõtte teemaks on "Eesti poliitiline areng 1905- 1918", sest selles on käsitletud erinevaid tähtsamaid sündmuseid, mis puudutasid Eestit, mõjutasid iseseisvumise arengut ja mis on seotud Eesti poliitilise arenguga selles ajavahemikus. Teema käsitlus algab 1905. aastast, kuna sel aastal puhkes Venemaal revolutsioon, mis ei jätnud kõrvale ka Eestimaad ning pani aluse edasistele sündmuste käigule. Teema käsitlus lõpeb 1918. aasta veebruariga, Iseseisvusmanifesti ettelugemisega. Arvan, et see teema on tähtis ja vajab käsitlemist, et teada, kuidas saavutati tee iseseisvumisele ning millised on olnud meie maa varasemad suhted välisriikidega. Samuti võib näha, kuidas on
Ajalugu AJALUGU XI 4.kursuse 3. tööleht: EESTI ISESEISVUMINE JA VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus.
märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu) Eesti rahvuslikult meelestatud jõudude eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine, st. Eestil oleks olnud omavalitsus Vene riigi sees. Täielikku iseseisvust ei osatud sel hetkel veel nõuda, ka oli Venemaa veel piisavalt tugev ja Lääneriigid poleks toetanud sõdiva Venemaa lagunemist ja seeläbi nõrgenemist. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele (et seadus ikka vastu
I maailmasõda. Millal toimus (kuupäevad, aastad)? Miks puhkes (ajend, põhjused)? Kes osalesid? Uuendused sõjanduses. Tulemused. Suurriikide kokkuvarisemine ja uute riikide kujunemine (kaart). Vene revolutsioonid. Miks puhkes veebruarirevolutsioon? Selle tagajärjed. Oktoobrirevolutsioon ja selle tagajärjed. Millal toimusid mõlenad revolutsioonid. Eesti vabariigi loomine! Seosed sündmustega Venemaal, maailmas. Autonoomiaseaduse vastuvõtmine, sellega kaasnenud muutused. Eesti kommunistid ja oktoobripööre ning sellega kaasnenud muutused. Eesti Vabariigi väljaluulutamine. Saksa okupatsioon ja sellega kaasnenud probleemid. Vabadussõda aeg, osapooled, Võnnu lahing, Tartu rahu. I maailmasõda: I maailmasõda algas 28. juulil 1914 - 11. novembril 1918 Sõja ajend : suurriikide vastandlikud huvid ja 1914
Kõik kommentaarid