juba surnud, kuid nende edumeelsed ideed elasid uue põlvkonna haritud inimeste mõtetes edasi. *** Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud. Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Lätis Seim, Prantsusmaal Rahvusassamblee, Venemaal Duuma, Soomes Eduskunta, Rootsis Riksdag jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti. Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut (paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks). Suurtel riikidel on kahekojaline parlament, mis koosneb alamkojast ja ülemkojast. Alamkojas koostatakse uusi seadusi või muudetakse vanu, ülemkoda kinnitab uue seaduse või saadab selle alamkotta tagasi. Prantsusmaa alamkoja nimi on l'Assamblée Nationale ja
Yleistä Suomesta Suomen virallinen Suomen tasavalta nimitys Viralliset kielet suomi ja ruotsi Hallinto Eduskunta Presidentti Sauli Niinistö Pääministeri Juha Sipilä Suomen naapurimaat Idässä Venäjään, pohjoisessa Norjaan ja lännessä Ruotsiin, Etelässä lähin maa on Viro Pintaala 338 424 km²
Samuti võimaldab see vaadata hääletustulemusi. Eraldi nuppe puldil enam ei ole. Nii ekraan kui ka kogu ülejäänud tehnika on paigaldatud olemasolevatesse korpustesse. Teiste riikide parlamendid parlament, riigi, osariigi või autonoomse kogukonna kõrgeim seadusandlik esinduskogu. Parlament on ühe- või kahekojaline. näiteks USA parlament – Kongress – koosneb Esindajatekojast ja Senatist, Norra Storting Odelsting’ist ja Lagting’ist. Soome Eduskunta, Rootsi Riksdag, Leedu Seimas, Läti Saeima ja Eesti Riigikogu on ühekojalised. Ühekojaline parlament ning kahekojalise parlamendi esimene koda (esindajate kogu) valitakse otse, teine koda moodustatakse harilikult kaudsete valimistega. Tavaliselt kuuluvad parlamendi pädevusse seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine, riigi kõrgeimate ametiisikute ametisse nimetamine ning ametist vabastamine, valitsuse tegevuse kontrollimine. Esimesed parlamendid
· Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal erakondade roll Tähtsaim võimuinstitutsioon PARLAMENT Millised on parlametalismile ja presidentalismile omased spetsiifilised ja millised sarnased jooned? a) sa b) sp c) sp d) e) Parlament Rahva esinduskogu, mis omab seadusandliku võimu riigis RIIGIKOGU Eesti Vabariigi parlament Venemaal Föderaalkogu (2kojal Föderatsiooninõukogu ja Riigiduuma) Lätis Saiema Soomes Eduskunta Rootsis Riksdag Suurbritannias Parlament (2koda: Ülemkoda e. Lordide koda ja alamkoda) Saksamaal Parlament (2 koda: Bundesrat ja Dundestag) USA-s Kongress (2koda: Kongress ja Esindajatekoda) Riigikogu ajalugu · Asutav kogu 1919 · I riigikogu 1920 · ENSV esinduskogu Ülemnõukogu · 20.08.1991 · Põhiseaduse assamblee · 1992 võeti vastu põhiseadus Riigikogu struktuur 1. Formaalõiguslik, mis on fikseeritud seadustega. 2. Poliitiline
6.detsembril 1917, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kuulutas Soome end iseseisvaks. Soome iseseisvust tunnustas ka Lenini juhitav bolsevike ja esseeride koalitsioonivaitsus 24.detsembril 1917. 18.jaanuaril 1918 asutati Soome Sotsiaaldemokraatik Partei. Ametiühingud ja Punane kaardivägi soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike Soome kodusõda valgete ja punaste vahel. 1906 viis Soome läbi väga radikaalse parlamendireformi. Enne oli neljaseisuslik Riigipäev, edasi ühekojaline Eduskunta. Naistele Euroopas esimestena valimisõigus. 1917 Soome iseseisvaks, kasutati ära olukorda maailmas ja Venemaal. Senati vägesid hüüti valgeteks ja rahvakomisaariaadi vägesid punasteks ehkPunakaardiks. Saksamaa keisririik toetas valgeid ja Nõukogude Venemaa aitas punaseid. Valged said tuge ka välismaa vabatahtlikest, kelle seas sõja algfaasis olid kõige tähtsamad Rootsi ohvitserid. Soome kodusõda oli osa Esimese maailmasõja esilekutsutud riikide ja ühiskondade
64.Hinnangud Kekkoneni Eesti visiidile Osad peavad tunnustuseks Nõukogude Liidu okupatsioonile, teised toetuseavaldusena Eestile 65.3 tunnust et Soome on tööstusriik 1.eriti kasvas metallitööstuse tähtsus, selle toodang jõudis ka välisturule 2.infrastruktuuri rajamine 3.ühineti EFTAga ja sõlmis leppe Euroopa majandusühendusega. 66.Soome juhtivad parteid Soome sotsiaaldemokraatlik partei,Rahvuslik Koonderakond,Keskusta, Rootsi rahvapartei 67.Soome parlament Eduskunta 68.Soome II MS järgsed presidendid Mannerheim, Paasikivi, Kekkonen, Koivisto, Halonen 69.NSVL loobus Soome pinnal olevast Porkkala sõjaväebaasist. 70.1995 liitus Soome Euroopa Liiduga
4. Ajalooliselt on parlamendi alamkoda andnud riigi poliitika põhijooned (ülemkoda annab sageli heakskiidu alamkoja tööle) 5. Kojad komplekteeritakse erinevate põhimõtetega: 1. (alamkoda otsene valimine; ülemkoda teened ja tiitel (Inglismaa). 2. Teisel juhul moodustatakse esinduskoda, mis esindab regionaalseid huve (venemaal, Saksamaal). 3. USA valitakse ka ülemkoda otse rahva poolt (3 varianti) Parlamentide nimetusi Riigikogu Eduskunta Knesset Kongress Parlamento Bundestag Rikstag Seim Duuma Parlamendi formaalõiguslik struktuur(1) Fikseeritud seadusega parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (tööorganid alatised keskenduvad ühele valitsemisalale; ajutised komisjonid erakorralised küsimused Poliitiline struktuur oleneb erakondlikust kooseisust fraktsioonid (ühe erakonna saadikud
alternatiive 4 · Riigikogulase palk praegu 4 keskmist palka (52 468 krooni) o kuluhüvitised kuni 10% palgast kuludokumentide põhjal o 2011. a alates 0,65% presidendi palgast e 52 886 krooni · Riigikogu suurus Eestis ühe liikme kohta 13 300 elanikku o Lätis 22 300 (100 Seimi liiget, 2,33 milj elanikku) o Soomes 26 800 (200 Eduskunta liiget, 5,35 milj) o Poolas 82 900 (460 Seimi liiget, 38,13 milj) Parlamendi ülesanded ja töökorraldus (4.3) Parlamendi funktsioonid: 1 Algatab, menetleb ja võtab vastu seaduseid (tänapäeval on enamiku algatajaks valitsus) 2 Esindab erinevaid huvisid ja tasakaalustab need; kohustus edastada oma valijate huvid 3 Otsustab rahvahääletuse korraldamise 4 Valib Eesti presidendi (PS §79) 5 Kinnitab ja tühistab välislepingud (PS §121) 6 Võtab vastu riigieelarve
selle valitsuse juhtimisel viidi läbi parlamenti ja hääleõigusreform, millega keiser oli hetkel sunnitud nõustuma. Poliitiline moderniseerumine:moodne esinduskogu ja hääleõigusreform. Ähvardava venestusohu ja soomlusideoloogiaga rahva meelsuse tõttu Soomes ei olnud 1906. aasta sisemist konservatiivset opositsiooni, mis oleks võinud takistada poliitiliste reformide jõustumist. 1906. nelja seisuse riigipäeva asemele ülimoodne ühekojaline parlament Eduskunta 200. Kehtestati üldine ja ühetaoline valimisõiguse - soome naised said I Euroopas võrdsed poliitilised õigused meestega parlamendi valimistel (hääle ja kandideerimise õigus). Parteide areng 1906 Uued ja vanad parteid 1906: Vana rootlaste partei asemele Rootsi rahvapartei (RKP): I korda vajadus arvestada rootsikeelse talurahvaga. Maaliit (ML, Keskpartei 1965---): sihtrühmaks soomekeelsed keskmise suuruse ja väikeste talude pidajad (konkureeris vanasoomlastega)
revolutsiooni puhkedes juba surnud, kuid nende edumeelsed ideed elasid uue põlvkonna haritud inimeste mõtetes edasi. *** Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud (Eestis alates 18. eluaastast). Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Soomes Eduskunta, Lätis Seim, Prantsusmaal Rahvusassamblee, Ühendkuningriigis the Commons, Venemaal Duuma jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti. Viimati valisime uue Riigikogu koosseisu märtsis 2015. Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut (paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks). 5 J. L. David
· Eestimaa Rohelised · Rahvaliit Vaidlusaluseid küsimusi · Riigikogulase palk o praegu 4 keskmist palka (52 468 krooni) o kuluhüvitised kuni 10% palgast kuludokumentide põhjal o 2011. a alates 0,65% presidendi palgast e 52 886 krooni · Riigikogu suurus o Eestis ühe liikme kohta 13 300 elanikku o Lätis 22 300 (100 Seimi liiget, 2,33 milj elanikku) o Soomes 26 800 (200 Eduskunta liiget, 5,35 milj) o Poolas 82 900 (460 Seimi liiget, 38,13 milj) 18.jaanuar 2011 Vaatame Valimiskooli V osa Riigikogu Ülesanded Valitsus Koostab eelarve X X Kinnitab riigieelarve täitmise aruande
subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks (individuaalsed õigusaktid). Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Parlament, mis kannab riikides erinevaid nimetusi (kongress, eduskunta, rikstag, seim, suur rahvahuraal, riigikogu jme) on riigi kõrgeim seadusandliku võimu organ ja rahva esindusorgan. Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamad suhteid. Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28. juunil 1992 ja selle muutmise korra sätestab põhiseaduse XV peatükk. Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on
juba surnud, kuid nende edumeelsed ideed elasid uue põlvkonna haritud inimeste mõtetes edasi. *** Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud. Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Lätis Seim, Prantsusmaal Rahvusassamblee, Venemaal Duuma, Soomes Eduskunta, Rootsis Riksdag jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti. Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut (paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks). Suurtel riikidel on kahekojaline parlament, mis koosneb alamkojast ja ülemkojast. Alamkojas koostatakse uusi seadusi või muudetakse vanu, ülemkoda kinnitab uue seaduse või saadab selle alamkotta tagasi. Prantsusmaa alamkoja nimi on l’Assamblée Nationale ja
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
