Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatlik valitsemine ja selle mõisted. (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Demokraatlik valitsemine ja selle mõisted.

  • Laiemalt táhendab demokraatia elustiili või váhemalt kindlaid váártusi ja suhtlemispõhimõtteid.See táhendab, et inimeste huve arvestatakse ja kõigil on võimalus osaleda asjade korraldamises.Konkreetsemalt mõistetakse demokraatia all teatud kindlat valitsemiskorraldust.Seega see táhendab rahvavõimu ,rahvavalitsust ehk riiki kus võimul on rahvas!
    See sõna tuleb kreeka keelest , kus demos táhendab rahvast, kratos aga võimu!
  • Otsenedemokraatia- riigikorraldus,kus rahvas otseselt osaleb otsustamisel. Esindusdemokraatia-riigikorraldus,kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Tánapáeva demokraatlikud riigid on sellised.
  • Absoluutne e. piiramatu monarhia on riik , kui kogu võim kuulub ühele valitsejale.Hetkel levinud Islami maades(Brunie , Kuveit ,Saudi Araabia ).
    Konstitutsiooniline e, piiratud monarhia. Leidub palju Euroopas(Norra,Rootsi, Suurbritannia ).Nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames.
  • Vabariik- Páritav võim asendatakse valitava võimuga. Riigipeaks on president ,kes valitakse tavaliselt 4-5 aastaks.
  • Demokraatliku riigi valitsemise põhimõtted :
    • Kogu valitsemine káib seaduse járgi.
    • Kõik inimsed ( ka president, saadikud ja kõrged riigiametnikud ) on seaduse ees võrdsed –nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele.
    • Võim pole koondunud ühe isiku või institutsiooni kátte.
    • Võim on avalik – tema tegevust on võimalik jálgida massimeedia vahendusel ning kontsellida selleks loodud asutuse ja reeglite abil.
    • Eraelus on inimene vaja ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise káest.
    • Poliitika on humaanne, see táhendab, et seab esikohale inimsese huvid ning tagab ühiskonnaliikmetele inimváárse elu.
    • Poliitika ajamisel arvestatakse ka váhemuste huve.

    6 .Autoritaarne riik –Seal pole rahva osalusekd niisuguseid teguseaid võimalusi nagu valimised, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid.Võim on koondunud váikese hulga inimeste kátte.Kehtib tsensuur, peamiselt rikutakse kodaniku õigusi.
    Totalitaarne riik-Seal on võim koondunud ühe isiku kátte ( diktaator ).Kehtib tsensuur, ráige kodanikuõiguste ja inimõiguste rikkumine.
  • Demokraatlik valitsemine ja selle mõisted #1 Demokraatlik valitsemine ja selle mõisted #2 Demokraatlik valitsemine ja selle mõisted #3 Demokraatlik valitsemine ja selle mõisted #4 Demokraatlik valitsemine ja selle mõisted #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor JaneJ Õppematerjali autor
    Sisaldab mõisteid demokraatlikust valitsemisest. Näiteks erinevaid valitsusvorme ja nende ülesandeid.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    doc

    Araabia

    1. Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Araablast e usk oli polüteistlik. Arvukatele jumalatel e püstitati austus o bj e ktiden a kujusid, austati ka paljusid loodu s o bj e kt e, sh kive. Neist tähtsaim mu st m et e oriit asu b Meka s, m üürituna Kaaba templi seina selle juurde korraldati ps eri piirkonda d e st iga aastas eid suuri palver änn akuid. Meka muutus araabla st e tähtsaim ak s usuk e s ku s e k s , palver änn aku d tõid kaup m e e s t el e suurt tulu. 2. Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus · Usutunnistus seisn e b kuulutus e s , et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muham

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    rtf

    Majandusharudest ja transpordist

    Albu Põhikool Transpordist ja majandusharudest Ettekanne Koostaja: Merilin Talimaa Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b ka u b a kiir e sti ko h al e

    Geograafia
    thumbnail
    6
    doc

    Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat

    ertid e g a. 1919­1920 töötas ta Tallinna Kõrg e m a s Muusikako oreli olis ja komp o sitsioo ni õp p e j õ u n a. Muus e u mi algatajak s oli e e sti kunstnik ja vanavara koguja August Pulst . Muus e u m asub Tallinna vanalinna Assauw e tornis ja selle g a ühend atud hoon e s . pe al e Pe et er S üd a surm a hakkas muu s e u mi g teg el e m a Artur Kapp . Esti Te atri ja Muusika m uu s e u m kogub, s äilitab, uurib ja tutvustab e e sti tetra ja muu sika elu puutuvat materjali . Muus e u m korraldab näitusi, tema atilisi konts erte, diskus si o o n e ja m äl e stu s õ htuid . Suvis el p

    Muusika
    thumbnail
    11
    doc

    Anorgaaniline keemia I

    jää sulamisel ruumala väheneb 9%, seejuures soojusmahtuvus C kasvab peaaegu 2 korda (edasi vahemikus 0 - 100C peaaegu ei muutu) Molekuli ehitus Vaid tühine osa vee molekule (25C juures: 1 5.109 kohta) on dissotsieerunud võrr. H2O H+ + OH- kohaselt + + prooton H + H2O H3O H3O+ + H2O H5O2+ Sellistes kompleksides on kaugus O ... O tunduvalt väiksem vesiniksideme pikkusest neutr. molekulides Vesinik ei asetse selle "lühenenud" sideme keskel, vaid on ühele O-le lähemal, mille põhjuseks on H3O+ (oksooniumiooni) esinemine vees. - oluline tähtsus paljudes (sh. biol.) süsteemides Põhiliselt esinevad veemolekulid (toatemp-l) kaksikassotsiaatidena (H2O)2 2H2O temp-l alla 4C ka (H2O)3 2 assotsiaatidest tingitud kõrge soojusmahtuvus Keemilised omadused

    Anorgaaniline keemia
    thumbnail
    13
    doc

    Hüdrobioloogia spikker

    ja seal lahustunud toitaineid maapinnast; moskiitovastsed jt. Pindpinevust vähendab vee temperatuuri tõus, vees lahustunud soolad, pindaktiivsed ained (klassikaline katse: münt ujub veeklaasis; "merevaht") 7)Vesi on ainuke ühend Maal, mis eksisteerib kõiges kolmes agregaatolekus: vedelas, tahkes ja gaasilises. Ühest olekust teise muundumisse on kaasatud suured hulgad soojusenergiat. Suur tähtsus soojusenergia ümberjaotumisel Maa atmosfääris. 8)Vee jäätumisel selle ruumala suureneb (ca 9%). Vesi on ainuke ühend Maal, mille maksimaalne tihedus ei ole tahkes olekus. Veekogude jäätumisel ei vaju jää põhja ­ takistab veekogude põhjani jäätumist, vooluveekogude üleni kinnikülmumist. Isolatsioonikiht. 9)Vee tihedus sõltub temperatuurist. Puhta vee tihedus kõrgeim 4o C juures. (Kaksikassotsiaatide kontsentratsioon on kõrgeim) Temperatuur Tihedus (grammi (Celsius) kuupsentimeetris) 0 (tahke) 0

    Hüdrobioloogia
    thumbnail
    4
    doc

    Hõbe

    Hõb e on ke e miline ele m e nt, süm b ol Ag (ladina ke el e s arg e ntu m ). Hõb e on peh m e läikiv suurima pe e g e l d u s v õi m e ning elektri ja sooju sjuhtivus e g a erak ord s e lt plastne ja h ästi se pi statav m etall. Ta kuulub vääris m et allide hulka. Ke e milis elt on h õb e väga püsiv, kuid reag e e ri b õhus sisalduva ve e ja hapniku manulus el ve siniksulfiidiga; selle tagaj ärjel tekib hõb e e s e m e t e l e tume Ag2 S kiht. Peal e hõb e d a ü h e n dite leidub loodu s e s ka eh e d at h õb e d at. Arvatava sti se e p ä r a st kuulub hõb e ele m e ntid e hulka, mida inimkond tund ma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõb e e ht e d ja ­nõud pärinev ad IVIII aastatuhand e st e. m. a

    Keemia
    thumbnail
    32
    pptx

    Prantsusmaa

    Marseillais Laul kuulutati ri dlu s riigihümn ven igihümniks 14. juulil 1795. u s , Selle kirju tas Roug , v õ rds 26. aprill i 1792. L et de Lis le ööl va adu s Vab de guerre aulu nim stu

    Geograafia
    thumbnail
    115
    pdf

    Student World Atlas (Maailma atlas)

    Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)

    Geograafia




    Kommentaarid (2)

    ristokas11 profiilipilt
    ristokas11: väga hea tekst
    20:48 30-11-2010
    K2llu16 profiilipilt
    Kerli K.: Aitas väga!
    22:17 21-11-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun