Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve ...
Ladinakeelne nimetus: Ageratum houstonianum Sugukond: Ageratum Interneti aadress: http://goo.gl/Inpsbq 4. Nimi: Alatiõitsev begoonia Ladinakeelne nimetus: Begonia semperflorens Sugukond: Begoniaceae Interneti aadress: http://goo.gl/dUWmYQ 5. Nimi: Ibeeriselehine tukalill Ladinakeelne nimetus: Brachycome iberidifolia Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/BwyHuR 6. Nimi: Ilukapsas Ladinakeelne nimetus: Brassica oleraceae Sugukond: Brassicaceae Interneti aadress: http://goo.gl/3wvMlH 7. Nimi: Hiina aedaster Ladinakeelne nimetus: Callistephus chinensis Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/SJ7f2F 8. Nimi: Puis-petuunia Ladinakeelne nimetus: Calibrachoa x hybr. Sugukond: Solanaceae Interneti aadress: http://goo.gl/7RmwZA 9. Nimi: Mätashari Ladinakeelne nimetus: Celosia argentea Sugukond: Amaranthaceae Interneti aadress: http://goo.gl/MZy5aW 10. Nimi: Kirinõges
Süsteemaatiline nimekiri HÕIMKOND:kottseened (Ascomycota) KLASS: Lecanoromycetes SUGUKOND:rihmsamblikulised (Ramalinaceae) PEREKOND: rihmsamblik (Ramalina) saare-rihmsamblik (Ramalina fraxinea) SUGUKOND: kilpsamblikulised (Peltigeraceae) PEREKOND: kilpsamblik (Peltigera) kilpsamblik (Peltigera) SUGUKOND:vasksamblikulised (Teloschistaceae) PEREKOND: korpsamblik (Xanthoria) harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) SUGUKOND: põdrasamblikulised (Cladoniaceae) PEREKOND: põdrasamblik (Cladonia) mahe põdrasamblik (Cladonia mitis) raba-põdrasamblik (Cladonia stygia) alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris) SUGUKOND:lapiksamblikulised (Parmeliaceae) PEREKOND:lapiksamblik (Parmelia) vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) PEREKOND: karesamblik (Pseudevernia) hall karesamblik (Pseudevernia furfurace) ...
3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evo...
RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid...
TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. M...
Selts koosneb ühest suurest sugukonnast ristõielised (Brassicaceae) ning hulgast väikestest sug-st. Kõiki ristõieliselaadseid ühendab unikaalne sekundaarne ainevahetus. Nad toodavad glükoosinolaate, mis omakorda lagunevad sinepiõlideks. Sug Caricaceae melonipuulised o Carica papaya melonipuu Vili: papaia (ensüüm Papaiin valkude lagundaja) Sug. Tropaeolaceae mungalillelised sug. Brassicaceae s.lato ristõielised o eluvormilt rohttaimed või puittaimed, mürosiinirakkudega, mis toodavad glükosinolaatidest sinepiõlisid Lehed vahelduvad; Õiekate neljatine, tavaliselt 2+2 vastakust tupplehest ja 4 kroonlehest nendega diagonaalselt Kroon lahklehine, tavaliselt aktinomorfne (kiirjas) Tolmukaid 4 kuni palju;
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens ...
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
5. LEHT Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustai...
Õiekate lihtne, vähemärgatav, neljatine v. kahetine õied ühesugulised vili: üheseemneline pähkel v. tuulega leviv kahetiivaline pähklike Selts ristõieliselaadsed - Brassicales Üks suur ja mõned väikesed sugukonnad, neid ühendab unikaalne sekundaarne ainevahetus – nad toodavad aineid (glükosinolaate), mis lagunevad sinepiõlideks, mis tagavad taimedele tõhusa keemilise kaitse. Morfoloogiliselt seltsi hästi iseloomustada ei saa, küll aga sugukondi Sugukond ristõielised – Brassicaceae 4000 liiki Nüüd kuulub siia ka sug. kapparilised Rohttaimed, harva poolpõõsad, sisaldavad sinepiõli Lehed vahelduvad, sageli kõrvakestega, abilehti pole Õiekate kaheli, neljatine *K2+2 C4 A4+2 G(2) vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili Suure seemneproduktsiooniga Selts kassinaerilaadsed - Malvales Peamiselt puittaimed troopikas ja subtroopikas -tähtkarvad, soomuskarvad, limarakud ja –käigud -sõrmjalt roodunud terved või lõhestunud lehed
Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, ...
Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite kokkukasvamise tõttu võib olla 4-6-pesaline. Vili – mari või kupar, harva luuvili. Paljudel liikidel (kartul, baklažaan, tomat, punapipar), on suur majanduslik tähtsus aedviljataimedena, teised sisaldavad alkaloide ja on kasutusel ravimtaimedena. Mõned üheaastased taimed on dekoratiivtaimed. Siia kuuluvad perekond maavits, tubakas, punapipar. 61. Sgk. ristõielised. Sinepiõlid Cruciferae, Brassicaceae. Ristõielised on levinud maailma kõigil mandritel, kuid peamiselt mõõduka ja külma kliimaga aladel, Arktikani välja. Liikide arv umbes 3000 (350 perekonda). Eluvormid – peamiselt rohttaimed, harva põõsad. Nad kõik on nii lähedases suguluses, et vahel ei ole selgeid morfoloogilisi piire mitte üksnes liikide, vaid ka perekondade vahel. Tüüpilisel juhul on need vahelduvate, tervete või liigestunud lehtedega, ilma abilehtedeta taimed
koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite kokkukasvamise tõttu võib olla 4-6-pesaline. Vili mari või kupar, harva luuvili. Paljudel liikidel (kartul, baklazaan, tomat, punapipar), on suur majanduslik tähtsus aedviljataimedena, teised sisaldavad alkaloide ja on kasutusel ravimtaimedena. Mõned üheaastased taimed on dekoratiivtaimed. Siia kuuluvad perekond maavits, tubakas, punapipar. 38. Sugukond ristõielised- Cruciferae, Brassicaceae. Ristõielised on levinud maailma kõigil mandritel, kuid peamiselt mõõduka ja külma kliimaga aladel, Arktikani välja. Liikide arv umbes 3000 (350 perekonda). Eluvormid peamiselt rohttaimed, harva põõsad. Nad kõik on nii lähedases suguluses, et vahel ei ole selgeid morfoloogilisi piire mitte üksnes liikide, vaid ka perekondade vahel. Tüüpilisel juhul on need vahelduvate, tervete või liigestunud lehtedega, ilma abilehtedeta taimed.
koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite kokkukasvamise tõttu võib olla 4-6-pesaline. Vili mari või kupar, harva luuvili. Paljudel liikidel (kartul, baklazaan, tomat, punapipar), on suur majanduslik tähtsus aedviljataimedena, teised sisaldavad alkaloide ja on kasutusel ravimtaimedena. Mõned üheaastased taimed on dekoratiivtaimed. Siia kuuluvad perekond maavits, tubakas, punapipar. 38. Sugukond ristõielised- Cruciferae, Brassicaceae. Ristõielised on levinud maailma kõigil mandritel, kuid peamiselt mõõduka ja külma kliimaga aladel, Arktikani välja. Liikide arv umbes 3000 (350 perekonda). Eluvormid peamiselt rohttaimed, harva põõsad. Nad kõik on nii lähedases suguluses, et vahel ei ole selgeid morfoloogilisi piire mitte üksnes liikide, vaid ka perekondade vahel. Tüüpilisel juhul on need vahelduvate, tervete või liigestunud lehtedega, ilma abilehtedeta taimed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
