Bioloogiliste omavate ainete utiliseerimine.
Mõisted
Jäätmed - on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on
kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on
kohustatud
seda tegema.
Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis vähemalt ühe
Jäätmeseaduse
paragrahv 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad
põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale.
Meditsiinilised jäätmed - on inimeste tervishoiul ja/või sellega
seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed, mis jagunevad
erikäitlust vajavateks (tervishoiu riskijäätmeteks) ning
erikäitlust mittevajavateks jäätmeteks (olmejäätmed).
Ajajäätmed risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed.
Biolagunduvad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt
lagundatavad jäätmed.
Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad
oma keemiliste, muude omaduste tõttu phjustada ohtu ,
kahjustada tervist , keskkonda.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Nadezda Kutsmei
Õppematerjali autor
· S15 hoida eemal soojusallikast · S58 likvideerida kui ohtlikud jäätmed S kombinatsioonid · S3/9 hoida jahedas ja hästi ventileeritud ruumis · S7/8 hoida konteiner tihedalt suletuna ja kuivas ruumis · S29/56 vältida konteineri tühjendamist kanalisatsiooni, kasutada ainult selleks kohaldatud ohtlike jäätmete kogumiskohta OJ vältimine · Põhiliseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja vähendamise abinõuks on tootmises ohtlike ainete (valmististe) mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Seejuures peab silmas pidama olulist asjaolu, et vähem ohtlikke ainete ja valmististe kasutamine võib kaasa tuua toote mõningate kvaliteediomaduste languse. OJ kogumine · Kogutakse tekkekohal eraldi · Jäätmejaamad · Omanik viib OJ selleks ettenähtud kohta OJ kogumisaktsioonid paigal seisvad kogumiskohad Eraisikult võetakse tavaliselt OJ vastu tasuta, ettevõte peab
väga mürgised 7. mürgised 8. kahjulikud 9. sööbivad 10. ärritavad 11. ülitundlikkust põhjustavad 12. kantserogeensed 13. mutageensed 14. teratogeensed ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad kemikaalid 15. keskkonnaohtlikud 222 Toksikoloogia, toksiliste ainete mõju organismile Toksikoloogia on teadus haru mis käsitleb kemikaalide ebasoodsat mõju organismidele. Toksiinid jagunevad vastavalt piirkondadele mida nad kahjustavad: Närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad Toksiliste ainete kogunemisel organismi võivad just nahas, ammu enne üldiseid tervisehäireid, ilmneda probleemid - nahaärritus, ketendus, vistrikud jne..
➔ Kloororgaanilised ühendid - bioakumuleeruvad (DDT, aldriin…) ➔ Karbamiid - insektitsiid (putukamürk) ja fungitsiid (seenhaiguste mürgid). Inimesele mürgised, (ditiokarb, karbarüül…). 2. Kemikaaliriskide vähendamine. ● Kemikaalide ohtude hindamine ● Vajadusel asendamine ● Isikukaitsevahendid ● Ventilatsioon ● Õige hoidmine ● Puhtus ja kord 3. Mürkide jaotus. Mis on toksikoloogia. Toksiliste ainete bioloogiline toime. Peaks teadma, et toksiidid jagunevad: (närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad). Toksikoloogia on õpetus kemikaalide ja füüsikaliste tegurite kahjulikust mõjust elusorganismidele. Toksiliste ainete bioloogiline toime: ● Üldtoksiline - üldseisundi halvenemine (elundite talitlushäired) ● Lokaalne - ärritus nahal, limaskestadel
16) Q16 kõik materjalid, ained või tooted, mida ei hõlma ülalloetletud kategooriad Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8 Jäätmed, prügi ja praht Jäätmekäitluse areng Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, · Naturaalmajandus esemete või materjalide segu, mis · Asulate teke kogutakse, veetakse prügilasse (järelsortimine, põletamine, ladestamine). · Kuhu panna tekkivad jäätmed? Praht on see, mis on maha pillutud, - jäätmete ladestamine koristamata, ..
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
sega-olmejäätmete ladestamine alates 06-2005 lubatud vaid, kui see on läbinud kas põletuse või MBT, max TOC 18 %), tugevneb poliitiline surve, et seda teeksid ka Uued Liikmesriigid ise VÕI kehtestatakse see EL tasemel Tegemist on eelkõige kliimamuutuste vähendamisega. ringlussevõtt" taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus
6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne) Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad,
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid