Hugo Treffneri Gümnaasium
Bensiini kahjulikkus
keskkonnale ja alternatiivsed lahendused
Referaat
Koostaja : Arnold Rein Tatunts
Juhendaja : Saima Kaarna
Tartu 2011
Sisukor
Sissejuhatus 4
1.Probleem 5
2.Lahendus 6
2.1. Etanool kütus 6
2.2. Vesinik 7
2.3. Elekter 7
Kasutatud kirjandus 11
Sissejuhatus 3
1. Probleem 4
2. Lahendus 5
2.1. Etanool
kütus 5
2.2. Vesinik 6
2.3. Elekter 6
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
Külma mootori korral on termostaadi klapp, mille kaudu jahutusvedelik pääseb radiaatorisse, suletud. Mootori soojenemisel hakkab termostaadi sees olev aine paisuma ja avab klapi, mille kaudu vedelik pääseb radiaatorisse. Radiaator on tavaliselt auto eesotsas, et sõidu ajal tekkiv õhuvool aitaks mootorit jahutada. Enamasti jääb tekkinud õhuvool väheseks, et hoida mootorit normaalsel temperatuuril. Puudujäägi korvamiseks kasutatakse ventilaatoreid. 3. Erinevad kütused 3.1 Bensiin on värvitu, voolav ja ainult temale omase lõhnaga vedelik. Bensiin on naftasaadus mis koosenb mitmesugustest süsivenikest ja põleb aurustunud olekus. Bensiini tihedus on 680 -780 kg/m3 . Koostis sõltub töötlemise viisist ja lähtenaftast. Mootori käivituvuse huvied on oluline, et aurustumine algaks parajalt madalal temperatuuril. Tähtsaim bensiinile esitatav nõue on detonatsioonikindlus. Harilikul põlemisel liigub bensiinileek kiirusega mõnikümmens meetrit
selge, et läbimurre ühes või teises suunas on lähiaegadel saavutatav. Seda protsessi kiirendab ka vähenevad naftavarud ja seda enam püütakse järelejäänud naftat kasutada palju kasulikumalt ja mõistlikumalt, kui seda lihtsalt mootorites ära põletada. Ka keskkonna taluvus on kohati viimase piirini viidud. Sisepõlemismootorite alternatiivkütused Sisepõlemismootorite valdavateks kütusteks on jäänud bensiin ja diislikütus. Kui varem uuriti ja kasutati alternatiivkütuseid peamiselt kriisiaegadel, siis viimastel aastakümnetel on peamisteks tõukejõududeks olnud ökoloogiaprobleemid ja tulevikus ka maailma naftavarude piiratus. Kui mitte praegune, siis
Seega otsustasin uurida vesinikuauto kohta informatsiooni. Ka minul endal tekkis huvi selle vastu kuna ei ole täpsemalt uurind vesinikuauto kohta. Selles referaadis kirjutan selle auto miinustest, plussidest ja muud huvitavat informatsiooni selle auto kohta. Hetkel veel vesinikuautosid müügil pole, kuid juba sõidab maailmas ringi mõningaid prooviautosid. Miinused Peamisteks probleemideks sellise auto tegemisel on vesiniku säilitamine ja auto hind. Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida. Vesinik on väga plahvatusohtlik ja teisalt ei paku see moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas. Raskusteta saaks auto läbida paagitäie metaaniga üle 500 kilomeetri. Praeguses staadiumis on vesinikuauto kasutamisel takistuseks kõrge hind, kuid tehnoloogia areng ja masstootmine võivad tulevikus sellegi puuduse kõrvaldada. ,,Kuidas panna vesinik kütusepaaki
aastat tagasi avatud vesinikutankla ja seal sõidavad vesinikukütust kasutavad proovibussid ning Islandisse on tekkinud ka vesinikuautode jaoks autopood ning kütusetootja. (vaata uut vsinikuautot fotol nr.1) "Vesinikuajastu on peagi käes,, ;Romet Kreek ; Äripäev ; 14.04.2003 www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2374/rt_komm_237403;viimati alla laetud 16.05.2009 Miinused Peamisteks probleemideks sellise auto tegemisel on vesiniku säilitamine ja auto hind. Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida. Üheks võimaluseks on gaas suure rõhu all kokku suruda, ent see teeb tankimisseadmete valmistamise äärmiselt keerukaks kuivõrd vesinik on väga plahvatusohtlik ja teisalt ei paku see moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas. Teine võimalus on gaasimolekulid siduda mingisse peenstruktuuri, mis neid kinni hoiab, ilma et tarvitseks kõrget rõhku rakendada
Elektriauto on auto, mis liigub ühe või mitme elektrimootori abil, kasutades akudest saadud elektrienergiat. Elektrimootorid annavad autodele pöördemomendi, luues kiire ja sujuva kiirenduse. Lisaks ei vaja need keerukaid ülekandeid, vedelikjahutust ega muid sarnaseid. Nad on ka tõhusamad, kasutades ära umbes 90% akude energiast. Elektriautosid saaks tegelikult ehitada väga soodsalt, kui akud ei maksaks nii palju ja ei suudaks kaalu poolest ainult mahutada 5 protsenti bensiini energiast. Elektriautosid on ka palju erinevaid mudeleid, millest täpsema ülevaate saab edaspidi toodud tabelist. Laadimisjaamad ja akude vahetamiskohad on kõige olulisemad eeltingimused jätkusuutliku elektriautode infrastruktuuri arendamisel. Laadimisel tuleb arvestada ka piiranguid laadimiskiirusele eriti koduses majapidamises ning avalike jaamade vähesusega. Tähelepanu tuleb pöörata ka akudele. Neid on samuti väga palju erinevate energia tiheduste ja võimsustega.
keskkonnas lagundamist või käärimist, mille tulemusena tekib gaasiline või vedel kütus Mitme loetletud protsessi otsese tulemusena tekib soojus, mis tavaliselt kasutatakse ära kohapeal kas uute keemiliste protsesside esilekutsumiseks, kohapealseks kütmiseks või autu tootmiseks. Biomassi töödeldes võib saada tahket, vedelat või gaasilist kütust. Vedelkütusega saab asendada kütteõli või bensiini, gaasi saab müüa või kasutada gaasi- või auruturbiinides (vaata pilt 2). [9] Plussid Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-t, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - selliseid kütuseid nimetatakse CO 2- neutraalseteks. Võib öelda, et tegu on süsihappegaasi taaskasutusega (vaata pilt 3). [4]
wikipedia.org/wiki/Elektriauto 25.03.2012 6. Elektriauto http://www.zev.ee/index.php?id=10&id_lang=1 25.03.2012 7. Elektriauto http://www.elmo.ee/et/Elektriauto 26.03.2012 8. Levin, M. 1962. Vesirattast automootorini. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 9. Tanning, Lembo 2010. Maailma energia ülevaade I osa Nafta, gaas. Tallinn: OÜ infotrükk 10. Arjaka, Küllo 2010. Eesti raudtee 140. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 11. Tanning, Lembo 2010. Maailma energia ülevaade III osa Alternatiivsed, süsi, hüdro, tulevik. Tallinn: OÜ infotrükk 12. Elektrirong http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrirong 01.04.2012 13. Gussarova, V.; Karma, O.; Lukin, G. 1970. Sada aastat Eesti raudteed. Tallinn: "Eesti raamat" 14. Vesinikmasin http://en.wikipedia.org/wiki/H ydrogen_vehicle 07.04.2012 Lisad: 1.Sellised võisid välja näha Mesopotaamias kasutatud härjarakendid 2. Newcomeni tüüpi aurumasin 3.James Watt pöörlevate mehhanismidega aurumasin 4
jõul liikuvat sissepõlemismootorit, et aidata Londonis Shooter´i mäest üles sõiduk. 1860. Aastal tegi testsõidu Etienne Lenoir´i ühesilindrilise sissepõlemismootoriga sõiduk Pariisist Joinville-le-Pont´i, läbides umbes 9 kilomeetrit kolme tunniga. 1884. Aastal sai patendi ja tootmisloa Delamare-Deboutteville auto. 1870. Aastal pani Viinis Siegfried Marcus tavalisele kärule külge sissepõlemismootori, mis töötas bensiinil. See tegi temast esimese inimese, kes kasutas bensiini jõul töötavat mootorit. Seda käru nimetatakse tänapäeval ,,esimeseks Marcuse autoks". Üldiselt peetakse esimese tõeliselt praktilise sissepõlemismootoriga auto leiutajateks kahte ühel ajal töötanud sakslast: Karl Benzi ja Gottlieb Daimlerit. Karl Benzi ehitas oma auto 1885 Mannheimis, patendi sai ta 1886 aasta jaanuaris ja autosid hakati tootma 1888. Aastal, peale Bertha Benzi õnnestunud pikka sõitu Mannheimist Pforzheimi ja tagasi. Alates 2008
Kõik kommentaarid