Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Becky Nukk (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Becky   Nukk   
 
Orbude​ ​kodu​ ​lapsed​ ​läksid​ ​majja​ ​elama.Seal​ ​oli​ ​sünge​ ​ja​ ​pime​ ​kuni​ ​Gätlin​ ​pani​ ​tule 
põlema.​ ​Kõik​ ​lapsed​ ​said​ ​endale​ ​oma​ ​toa​ ​isegi​ ​Kristiina.​ ​Selle​ ​mille​ ​toa​ ​Kristiina​ ​valis 
oli​ ​kõige​ ​imelikum.​ ​Selles​ ​toas​ ​oli​ ​üks 
uks​ ​mis​ ​viis​ ​ühte​ ​teise​ ​ruumi​ ​ja​ ​seal​ ​oli 
veel​ ​üks​ ​uks​ ​ning​ ​seal​ ​ukse​ ​taga​ ​oli 
tool ​ ​millel​ ​istus​ ​üks​ ​nukk.​ ​See​ ​nukk 
vaatas ​ ​nii​ ​ imelikult ​ ​Kristiinat​ ​et​ ​ta​ ​pani 
ukse​ ​kinni.Kristiina​ ​vaatas​ ​veel​ ​seal 
toas​ ​ringi​ ​ja​ ​ta​ ​märkas​ ​et​ ​see​ ​uks​ ​oli 
uuesti​ ​lahti​ ​tulnud.​ ​Kui​ ​Kristiina​ ​uksest 
sisse​ ​piilus​ ​oli​ ​nukk​ ​oma​ ​asendit 
muutnud​ ​aga​ ​Kristiina​ ​ei​ ​teadnud​ ​kuidas.​ ​Ta​ ​pani​ ​ukse​ ​lukku​ ​ja​ ​hakkas​ ​minema 
minema​ ​kui​ ​korraga​ ​käis​ ​ krigin .​ ​Uks​ ​oli​ ​korraga​ ​lahti​ ​tulnud​ ​ja​ ​Kristiina​ ​hakkas 
kartma.​ ​Ta​ ​võttis​ ​voodi​ ​pealt​ ​lina​ ​ja​ ​pani​ ​selle​ ​nuku​ ​peale​ ​ning​ ​pani​ ​ukse​ ​uuesti​ ​kinni. 
Kui​ ​ta​ ​ toast ​ ​ära​ ​hakkas​ ​minema​ ​siis​ ​käis​ ​uuesti​ ​üks​ ​krigin​ ​aga​ ​Kristiina​ ​oli​ ​liiga 
hirmunud​ ​et​ ​taha​ ​vaadata​ ​ja​ ​ta​ ​jooksis​ ​minema.​ ​Kui​ ​ta​ ​teistele​ ​rääkis​ ​sellest​ ​siis 
keegi​ ​ei​ ​uskunud​ ​ning​ ​ta​ ​ kartis ​ ​enda​ ​toase​ ​minna.​ ​Kui​ ​ta​ ​magama​ ​läks​ ​käisid​ ​ukse 
taga​ ​sammud​ ​ja​ ​hirmsad​ ​hääled​ ​ning​ ​Kristiina​ ​tahtis​ ​terve​ ​öö​ ​üleval​ ​olla​ ​sest​ ​ta​ ​kartis 
magama​ ​minna.​ ​Aga​ ​ta​ ​oli​ ​juba​ ​liiga​ ​väsinud​ ​ning​ ​ta​ ​heitis​ ​magama.​ ​Korraga​ ​ärkas​ ​ta 
üles​ ​ja​ ​ta​ ​voodi​ ​juurde​ ​oli​ ​tulnud​ ​lina,​ ​siis​ ​Kristiina​ ​ taipas ​ ​et​ ​see​ ​oli​ ​see​ ​sama​ ​lina 
mille​ ​oli​ ​ta​ ​sellele​ ​nukule​ ​peale​ ​pannud.​ ​Kristiina​ ​hakkas​ ​hirmust​ ​värisema​ ​kui 
korraga​ ​avanes​ ​uks.​ ​Seal​ ​ukse​ ​taga​ ​oli​ ​nukk​ ​ja​ ​ta​ ​käes​ ​oli​ ​ nuga .​ ​Kristiinal​ ​hakkas 
karjuma ​ ​ja​ ​just​ ​siis​ ​tuli​ ​see​ ​nukk​ ​tema​ ​juurde​ ​ning​ ​tappis​ ​ta​ ​ära.​ ​Kristiina​ ​ärkas 
karjudes​ ​üles​ ​ning​ ​mõistis​ ​et​ ​see​ ​oli​ ​ unenägu .​ ​Kõik​ ​lapsed​ ​jooksid​ ​tema​ ​juurde​ ​ja 
tahtsid​ ​teada​ ​mis​ ​juhtus.​ ​Kui​ ​päev​ ​möödus​ ​ja​ ​kõik​ ​olid​ ​magama​ ​läinus​ ​siis​ ​tuli​ ​Kerda 
tema​ ​juurde.​ ​Kerda​ ​rääkis​ ​et​ ​see​ ​nukk 
on​ ​ära​ ​ neetud ​ ​ja​ ​me​ ​peame​ ​ta​ ​püha 
kaevu ​ ​ viskama .​ ​Tüdrukud​ ​värisedes 
läksid​ ​sinna​ ​tuppa​ ​ja​ ​vaatasid​ ​ukse​ ​taha 
aga​ ​seal​ ​ei​ ​olnud​ ​enam​ ​seda​ ​nukku. 
Järsku​ ​sulgesid​ ​kõik​ ​uksed​ ​ning​ ​Kristiina 
hakkas​ ​karjuma.​ ​Nad​ ​märkasid​ ​et​ ​voodi 
all​ ​on​ ​üks​ ​luuk.​ ​Nad​ ​avasid​ ​selle​ ​ luugi  
aga​ ​seal​ ​oli​ ​ kott ​ ​pime​ ​aga​ ​nad​ ​läksid 
ikka​ ​sinna​ ​sisse.​ ​Nad​ ​kuulsid​ ​seal 
hirmutavaid​ ​helisid​ ​ning​ ​Kristiinal​ ​tuli 
piss​ ​püksi.​ ​Nad​ ​märkasid​ ​seal​ ​lülitit​ ​ning 
nad​ ​panid​ ​tule​ ​põlema.​ ​Nende​ ​keskel​ ​oli​ ​üks​ ​suur​ ​must​ ​koll​ ​ja​ ​nukk.​ ​Nad​ ​mõlemad 
karjusid​ ​hirmust​ ​ja​ ​koll​ ​ kadus ​ ​järsku​ ​ära.​ ​Nad​ ​võtsid​ ​nuku​ ​ning​ ​läksid​ ​ joostes ​ ​õue. 
Nad​ ​ nägid ​ ​kaevu​ ​ning​ ​jooksid​ ​sinna​ ​juurde​ ​aga​ ​tee​ ​peal​ ​hakkas​ ​nukk​ ​ennast 
liigutama .​ ​Nukk​ ​hammustas​ ​Kristiina​ ​kätt​ ​ning​ ​hakkas​ ​minema​ ​ jooksma .​ ​Õnneks​ ​sai 
Kerda​ ​nuku​ ​kätte​ ​ja​ ​viskas​ ​selle​ ​kaevu.​ ​Kui​ ​ta​ ​ära​ ​hakkas​ ​minema​ ​siis​ ​ta​ ​ kuulis  
väikse​ ​lapse​ ​häält​ ​seal​ ​kaevu​ ​sees.​ ​Ta​ ​vaatas​ ​sinna​ ​kaevu​ ​aga​ ​seal​ ​oli​ ​kott​ ​pime​ ​ja 
ta​ ​ei​ ​näinud​ ​mitte​ ​midagi.​ ​Järsku​ ​tulid​ ​kaevust​ ​mingised​ ​mustad​ ​käed​ ​ja​ ​hakkasid 
teda​ ​sinna​ ​sisse​ ​tirima.​ ​Kristiina​ ​tõttas​ ​talle​ ​appi​ ​aga​ ​ta​ ​ei​ ​suutnud​ ​kaua​ ​kinni​ ​hoida. 
Õnneks​ ​nägi​ ​kasvataja​ ​Gätlin​ ​et​ ​midagi​ ​toimus​ ​kaevu​ ​juures​ ​ja​ ​jooksis​ ​sinna​ ​juurde. 
Ta​ ​nägi​ ​et​ ​Kerda​ ​kes​ ​oli​ ​peaaegu​ ​kaevus​ ​sees. 
Ta​ ​võttis​ ​Kerda​ ​jalast​ ​kinni​ ​ja​ ​tiris​ ​ta​ ​välja​ ​ning​ ​pani​ ​kaevule​ ​ kaane ​ ​peale.​ ​Kõik 
mõtlesid​ ​et​ ​see​ ​ jama ​ ​on​ ​läbi​ ​aga​ ​nad​ ​eksisid.​ ​Järgmine​ ​päev​ ​oli​ ​kaevul​ ​kaan​ ​pealt 
maas​ ​ja​ ​nukk​ ​oli​ ​tooli​ ​peal.​ ​Õnneks​ ​oli​ ​nende​ ​päevad​ ​seal​ ​läbi​ ​ja​ ​nad​ ​läksid​ ​minema. 
järgime​ ​päev​ ​läks​ ​sinna​ ​uus​ ​rühm​ ​ja​ ​see​ ​hakkas​ ​otsast​ ​peale. 
 
Pildid: 
Nukk:​ ​​ http://bh-s2.azureedge.net/bh-uploads/2016/08/Annabel e-1050x591.jpg 
Kaev
http://si tsealt.ee/wp-content/uploads/2015/04/3.-Kaev-Jube-auk-oli-umbes-2-kuni-2.5-meetr i
t-s%C3%BCgav-ja-p%C3%B5hjas-oli-seisev-vesi.jpg  
Becky Nukk #1 Becky Nukk #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nimeeiole Õppematerjali autor
Õudusjutt.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
pdf

Becky Nukk

Becky nukk Orbudekodu lapsed läksid majja elama.Seal oli sünge ja pime, kuni Gätlin pani tule põlema. Kõik lapsed said endale oma toa, isegi Kristiina. See tuba, mille Kristiina valis, oli kõige imelikum. Selles oli üks uks, mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks, uks ning seal ukse taga oli tool, millel istus üks nukk. See nukk vaatas nii imelikult Kristiinat, et tüdruk pani ukse kinni .Kristiina vaatas veel seal toas ringi ja ta märkas, et see uks oli uuesti lahti tulnud. Kui Kristiina uksest sisse piilus, oli nukk oma asendit muutnud, aga Kristiina ei teadnud, kuidas. Ta pani ukse lukku ja hakkas minema, kui korraga käis krigin. Uks oli lahti tulnud ja Kristiina hakkas kartma. Ta võttis voodi pealt lina ja pani selle nuku peale ning pani ukse uuesti kinni. Kui ta toast

Ajalugu
thumbnail
11
docx

Sigrid Undset

Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" I Ragnfrid ja Laurits olid äärmiselt vagad ja jumalakartlikud inimesed, kes 1306. aastal kolisid Oslo lähedal asuvast Follos olevast Metsa talust Silisse, Jørundi tallu, mille Ragnfrid oli oma isalt päranduseks saanud. Jørundi tallu kolides oli neil neljast lapsest - kolmest pojast ja ühest tütrest ­ alles ainult üks laps: Kristiina. Kristiina oli ilus laps, tal olid pikad blondid juuksed ning sirge selg. Oli ilus varasuvine hommik, kui seitsme aastane Kristiina läks koos Lauritsaga, oma isaga ja Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas oli käsil ning lubas üksko

Soome kirjandus
thumbnail
5
doc

Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte

Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga koridor ei lõppenud ega lõppenud otsa. Pekka jõudis õue ja ehmatas väga, et kuidas ta sinna sattuda sai. Pekka tädi elas metsa teises otsas ja poiss hakkas mööda kitsat teerada tädi maja juurde jooksma. Teerada, mis pidi viima majani, kus tädi elas, ei lõppenud otsa, mets läks aina sügavamaks ning Pekka jäi seisma. Natu

Eesti keel
thumbnail
134
docx

Lugemispäevik

11 Eno Raud Sipsik Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1962 Mart ja Anu on vend ja õde. Ühel päeval läks Mart vanaema juurde ja ütles: „Anul on varsti sünnipäev.“ „Jah,“ vastas vanaema. „Anu saab varsti viieaastaseks.“ „Ma tahan talle sünnipäevaks midagi teha,“ ütles Mart. „Ma tahan talle ilusa nuku teha.“ „Tee siis nukk,“ ütles vanaema. Siis õpetas vanaema Mardile päris nukkude tegemist. „Nukk tuleb riidest välja lõigata ja siis kokku õmmelda ja täis toppida,“ ütles vanaema. „Ja kui kõik valmis on, siis värvitakse nägu pähe ja pannakse lõngast juuksed.“ Nii hakkaski Mart Anule sünnipäevaks nukku tegema. Aga kõik see oli väga raske ja mitu korda läks nõel sõrme ja see oli väga valus, nii et Mart ükskord isegi nuttis. Aga siis mõtles ta, et Anul on hea meel, kui

Alusharidus
thumbnail
7
docx

Pille riin ilood

Isa kutsus sööma. Pille-Riin pidi sööma mannaputru, millel oli võisilm, ees oli naerusuine Sass, kes on tass, mille sees on piim. P-R oli aga viril. Nägi kahte leevikest kasel, kes sarnanesid neile, kes olid pudru all. P mõtles, et äkki nad on taldrikult lennanud. Sõi taldriku tühjaks, leevikesed olid seal, aga kasel neid enam polnud. Soome kelk. Sinise maja Anul sai endale Soome kelgu. Käisid sõitmas, mängisid postiljoni. Anne. Anne on Pille-Riini nukk, kes elab riidekapi ja seina vahel nurgas. Ta on tädi Juuli tehtud. Ükskord kui ta maal oli, siis tädi Juuli tegi. Silmad on nööpidest, juuksed pihutäiest linast. Juuli selgitas mis on lina. Parim sõber. Jäljed- käisid vanaisaga kõrgel nõlvakul, uurisid jälgi. Vanaisa kingitus- vanaisa tõi Pille-Riinile kingituseks pliiatsid. Ta oli õnnelik ja joonistas päris mitu pilti. Tegi näituse. Kõik valisid endale lemmikpildi ja said endale. Rahvasaadik Pimpa

Eripedagoogika
thumbnail
4
doc

"Sinilind" Maurice Maeterlinck

Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükkis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraijurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle m

Kirjandus
thumbnail
5
docx

Maurice Maeterlinck “Sinilind”

Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraidurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka polnud raha, et lastele j

Kirjandus
thumbnail
8
docx

Friedebert Tuglas „Väike Illimar”

Friedebert Tuglas ,,Väike Illimar" Illimar ärkas hommikul vara, kui päikesekiired talle silma paistma hakkasid. Illimar ei tõusnud veel üles vaid vaatas toas ringi. Ta vaatas truupi, millele algul küljelt paistev päikesevalgus joonistas kühmukesed ja lohukesed. Päike aga muudkui tõusis ja tõusis ning ühel hetkel olid päikesekiired valgustamas truupi otse. Nüüd nägi Illimar truubi erinevaid värvivarjundeid: sinist, roosakat ja tumedamat. Truupi oli lubjatud mitmeid kordi ning osaliselt oli lubi maha koorunud. Samas oli aga seda kohta uuesti lubjatud ning lupjamisrante oli veelgi rohkem näha. Illimar sai lasta oma kujutlusvõimel lennata, sellepärast kaunistasidki truupi vahel kodukünkad ja orud ning vahel hoopiski mets oma puude ja põõsastega. Illimar pööras külge ning nägi, et tema vanemad olid juba üles tõusnud. Illimari isa oli teinud enamuse toa sisustusest. Seda tegi ta siis, kui nad veel alatare juures elasid. Illimar mäletas sellest ajast vaid vaigus

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun