Martin Leopard TA III Autod-Traktorid II August Tam m eorg TA III 1. ülesanne
1. Honda 2000 s Mootori tüüp: F20C
2.Lähteandmed
Mootori töömaht: 1997 cm 3
Mootori Võimsus: 250 HP (8600 pööret m inutis)
Mootori Pöördem oment: 217,71 Nm ( 7500 pööret minutis )
Väntvõlli vända diameeter : 84mm
84mm
Väntvõlli vända raadius: r := = 42× mm 2 Kepsu pikkus: l := 153mm
3. Kolvi liikumise parameetrid
r
Väntvõlli vända raadiuse ja kepsu pikkuse suhe on := = 0.275 l
Väntvõlli vända pöördenurk on := 0 , 0.001 .. 360deg
a.) arvutan kolvi liikum ise alumine_surnud_seis := 3.142 x( ) := r× éê( 1 - cos( ) ) + × ( 1 - cos( 2× ) )ùú ülemine_surnud_seis := 0 ë 4 û
0.1 ülemine_surnud_seis alumine_surnud_seis Kolvi läbitud tee (m)
0.08
0.06 x( ) 0.04
0.02
0 0 2 4 6
Väntvõlli vända pöördenurk (rad) b.) leian kolvi liikum ise kiiruse
Valisin väntvõlli pööreteks 7500 pööret m inutis, kuna antud pööretel on mootori
pöördem oment kõige suurem . rad := 7500rpm = 785.398 × s
v( ) := r× × æç sin( ) + × sin( 2× ) ö÷ è 2 ø 40 ülemine_surnud_seis alumine_surnud_seis Kolvi liikumise kiirus (m/s)
20
v( ) 0 2 4 6
- 20
- 40
Väntvõlli vända pöördenurk (rad)
c.) leian kolvi keskmise kiiruse nim ipööretel rad := 7500rpm = 785.398 × s 2 m
Kolvi liikum ise keskmine kiirus on vk := r× = 21 s
v( ) := r× × æç sin( ) + × sin( 2× ) ö÷ è 2 ø 40 ülemine_surnud_seis alumine_surnud_seis Kolvi liikumise kiirus (m/s) 20 vk
v( ) 0 2 4 6
- 20
- 40
Väntvõlli vända pöördenurk (rad)
d.) Leian kolvikiirenduse
Kiirendus on arvutatud nim ipöörete juures rad := 7500rpm = 785.398 × s
2
a( ) := r× × ( cos( ) + × cos( 2× ) )
40000 ülemine_surnud_seis alumine_surnud_seis Kolvi kiirendus (m/s2)
20000
a( )
0 2 4 6
- 20000
Väntvõlli vända pöördenurk (rad) 5. Arvutustulemuste analüüs
1.Kolvi kiirus on suurim kui kolb liigub ülevalt alla m aksimaalse kiiruse saavutab kolb olles läbinud 1/3 teekonnast ehk väntvõlli pöördenurk on 66,7 kraadi 2. Kolvi liikum ise keskmine kiirus on 16,25 m/s ja maksim aalne 26.072 3. Kolvi kiirendus on suurim ülemisest surnud seisust alla liikuma hakates 4. kolvi suurim kiirendus on 24306 m /s2 5. Tänu küttesegu süttimisele on kiirendus ülevalt alla liikudes suurem 6. Mida suurem on väntvõlli vända raadiuse ja kepsu pikkuse suhe, seda suurem on kolvi kiirus ja kiirendus. Mida suurem on kolvi käik seda suurem on kolvi kiirus ja kiirendus. Mida suurem pöörlemissagedus seda suurem kolvi kiirus ja kiirendus.
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
Tallinn 2010 R L x S S=2 R Kolbpumpade ehitus Tallinn 23 1 MATHPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O). 3
Sissejuhatuseks Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud. Tänapäeval oleks raske ette kujutad
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra
Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................................................
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ..................................................................................................................
Kõik kommentaarid