50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mari-Ann
Õppematerjali autor
Eesti kunsti kuldaeg. Eesti kunst 5-8 aastaks euroopaliku taseme. Tekib arvukas kunstnikkond, välismaal elanud kunstnikud pöörduvad tagasi. (Koort, Vabbe). 2 kunstikeskust Tartu - Kunstiühing Pallas - Kunstikõrgkool Pallas (1924 kõrgkooliks) K. Mägi, A. Starkopf, Tartus rohkem silmapaistvaid klassikuid, kui Tallinnas. Tallinn - Mitu kunstiühingut, suurim Eesti kujutavate kunstide keskühing, loodi 1922 (EKKKÜ), juht August Jansen (vähemtuntud maalikunstnik). - Tallinnas Eesti Kunstnnikute Ryhm, 1 olulisemaid kunstiuuendajaid, toob kubismi. - Tarbekunsti kallakuga kool Tallinna Kunstitööstuskool, hiljem Riiklikuks Kunstikooliks, just Voldemar Päts Eesti Vabariik püüdis luua ühtset kunstnike liitu- ei õnnestunud 20.saj. kunstis palju moodsaid kunstistiile: kubism (maalikunst) = konstruktivism (skulptuur, arhitektuur), futurism, ekspressionism (surm), postimpressionism (K. Mägi) Valitsev 20.saj
suurepärased maastikuvaated Krimmist. Kunstilised vaated tuginesid klassitsismi eetikale, seetõttu ei uskunud ka rahvusliku kunsti võimalikkust, kuna tema arvates oli kunsti eesmärk teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele samad. Üheks eeskujuks oli Karl Brüllov. Köleri võimed oleksid sobinud võib-olla rohkem realismile, kuid sellele oli ta teadlikult vatu. Realismi levik ja ühiskondlik tunnustus kibestasid kunstniku viimased eluaastad. AUGUST WEIZENBERG (1837 - 1921) Õpingud: • 1863-65 Preisi KA Berliinis • 1865-68 Peterburi KA vabakuulaja, ei lõpetanud kumbagi • 1870-73 Müncheni KA Elukohad: 1873-1890 vabakunstnik Roomas - huvitavaim periood. Lemmikmaterjal marmor. Seal leidub seda. Oma suuremad figuraalsed tööd raiub Itaalias. Mõned balti aadlikud toetasid andekat noormeest ja sai minna. Suutis seal endale varsti ateljee hankida ja kujurina läbi luau
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autorite nimetamiseks ja üksikteoste
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju
1818 tegi ta reisi Soome, mille tulemusel sündisid joonistused ja hiljem ka litograafiad (kolmes vihikus, igas viis lehte) pealkirjaga "Soome maalilised vaated". Vaated on klassitsismile omaselt idealiseeritud ja esmapilgul on neis vähe Soome eripära, pigem tunduvad need Itaalia maastikena. 1802.a. taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal aastal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi (1770 1838) juhtimisel. Tema parimad tööd on vaselõiketehnikas portreed. Peamiselt maastiku kujutamisega tegeles Senffi järglane Tartu Ülikoolis August Matthias Hagen (1794 1874). Nii oma maalides kui ka mõnevõrra värskemates joonistustes on ta järjekindel klassitsist, kes järgib juba Claude Lorraini poolt 17.saj. loodud ideaalmaastiku skeemi pildi servades nn. kulissid, mille vahelt avaneb vaade kaugusse. Tallinnas töötanud maastikumaalijatest
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid