Arvutid kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Trigerid
Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist).
Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks.
  • SR Triger (Set- Reset )
SR-trigeri puhul on keelatud S=R=1 sisend , kuna sellisel juhul oleksid mõlemad väljundväärtused ühesugused, kuid see ei ole lubatud.SR trigereid on võimalik konstrueerida kasutades nii VÕI (or)või JA (and) elemente – viimase puhul on tegemist S ja R sisendite näol tegemist nende inversiooniga ja ka tõeväärtustabel on vastupidine.
  • JK-triger – suurim erinevus SR trigerist seisneb selles, et lubatud on ka mõlema sisendi väärtustamine 1-ks – sellisel jul on väljundiks eelneva oleku vastasolek.

  • T-riger – omab vaid ühte infosisendit. Iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks.

  • D ( delay ) triger - 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot.
Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks.
  • Asünkroonsel trigeril puudub spetsiaalne sisend, millega saaks määrata, millal toimub ümberlülitumine. Kui muutuvad sisendite väärtused, siis lülitub ka triger kohe uude olekusse. Skeemi näiteks on SR trigger (üleval).
  • Sünkro sisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. Kui C sisend ei ole aktiivne, siis triger säilitab vana oleku sõltumata muude sisendite väärtustest. Samas võib sünkro C sisendiga tekkida ka probleeme tagasiside näol – niikaua , kui C on aktiivne võib triger lõpmatu palju kordi ümber lülituda. Samas on sünkro C sisendi aktiivse aja määratlemine keeruline, kuna liiga lühike aeg ei pruugi anda aega vajalikeks ümberlülitusteks ja liiga pika aja jooksul toimub mitu ümberlülitumist.
Sünkroniseerimine on võimalik nii potensiaaliga (ehk kui sünkro C omab väärtus toimub ümberlülitumine) või frondiga, misjuhul toimub trigeri ümberlülitumine juhul, kui sünkro C sisend muutub 1-st 0-ks (tagafront) või 0-st 1-ks (esifront).
Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Kahetaktiline triger omab 2 sünkro sisendit . Kui esimene sünkro on avatud ehk aktiivne, siis teine on samal ajal suletud ja vastupidi. Seega ei toimu kahetektilise trigeri korral pidevat ümberlülitumist. Kahetaktilised trigerid on nn master- slave trigerid.
Kasutatakse mäluelementidena registrites , loendurites jne.
 2.  Registrid
Register on grupp ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna (hulk bitte ) säilitamise võb olla registris võimalik teostada ka muid operatsioone ( nihe ,mitme infoallika valik jne).
Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet , mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister.
Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine.
Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti . Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut . sisendite A­­­­­­­­­­­­­º…A­­n informatsioon registrisse , signaaliga reset aga kustutatakse sealt.
Registril võib olla asetuse (nullimise) sisend, millega saab kõgile järkudele anda korraga algväärtuse (näiteks kõik 0-d).
  • Nihkeregister võmaldab kirjutada qi biti kohale q i+1 biti väärtus (nihe paremale) või qi biti kohale q i-1 biti väärtus (nihe vasakule). Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas nimetatakse reversiivseks. Nihet kasutatakse näiteks info teisendamisel paralleelkujult järjestik kujule ja vastupidi. Matemaatika poolelt tähendab nihe paremale arvu jagamist arvusüsteemi alusega (kahensüsteemis kahega) ja nihe vasakule vastavalt korrutamist. Mõningates rakendustes kasutatakse ka ringnihet, kus äärmise biti väärtus ei lähe kaduma, vaid nihkub teisest otsast registrisse sisse. Järjestiknihe võib olla paremale või ka vasakule. Nihkeregistreid võb koostada kõgi trigeri tüüpide baasil. Näitena on toodud paremale nihutav register SR trigerite baasil. Nihkeregistritel võib olla ka asetus sisend (kas nullimiseks või mõne muu algkoodi salvestamiseks). Nullimise sisend (Reset, Clear ) saadakse tavaliselt trigerite asünkroonsete R sisendite kokku ühendamisega.
  • Reversiivse sisendi struktuuris on oluline roll juhtsisendil M, mis määrab ära nihke suuna, kuna register on võimeline töötama mõlemas suunas.

3. Loendurid
Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendur vastab impulsside jadale spetsiaalses loendussisendis kindla väljundkombinatsioonide (olekute) jada läbimisega. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks .
Tihti on loenduritel olemas algasetuse võimalus, sest iga uus väljundi väärtus sõltub eelmisest ja kui algolek ei ole teada, siis ei ole võimalik määrata ka hilisemaid väljundi väärtusi. Saadakse asetuse (nullimise) sisend trigerite asünkroonsete R sisendite ühendamisega. Võib kohata ka registreid, millel on olemas paralleelne algväärtuse laadimise võimalus. Erinevalt nullimisest võib siin algväärtuseks olla suvaline kahendkood .
Loenduri moodul on kahe täisaste (Näites 16) ja loendamine toimub kahendakoodide kasvavas suunas ( binary up-counter). Loenduri sünkroniseerimine (üleminek ühest olekust teise) toimub tagafrondist. Loomulikult võib koostada loenduri, mis lülitub ümber esifrondist. Loenduri mooduliks nimetatakse erinevate väljundkombinatsioonide arvu. Pärast mooduli läbimist alustatakse jada läbimist algusest uuesti.
Sünkroonsed kahendloendurid. Järjestikülekandega sünkroonne kahendloendur mooduliga 16, mis loendab koodide kasvavas suunas. Täiendav sisend E lubab loendamist. Iga triger lülitub ümber kui on täidetud kaks tingimust: loendamine on lubatud (E=1) ja kõigi nooremate järkude väärtused on 1-d. Järjestikune ülekanne tähendab, et vanima järgu trigeri T sisendi väärtus levib läbi kõikide nooremate järkude.
Paralleelülekandega sünkroonne kahendloendur mooduliga 16 mis loendab koodide kasvavas suunas. Siin arvutatakse kõigile trigeritele sisendite väärtused eraldi ja nad ei läbi kõiki nooremaid järke. Oluliselt kiirem suure järgulisuse korral, kuid nõuab palju loogikaelemente (hind, kristalli pind).
Asünkroonsus tähendab seda, et ülemineku aeg ühest olekust teiseei ole konstatne. Näiteks aeg üleminekult 000-lt 001-le ei toimu sama kiirusega kui üleminek 011-lt 100-le. Loogikaskeemis kasutatakse asjaolu, et iga järk lülitub eelmisega vastupidiseks siis, kui tema noorem naaber muutub 1-st 0-ks (tagafront). Nii tekibki olukord, kus tagafront levib eri üleminekute korral läbi erineva arvu nooremate järkude trigerite. Kasutatkse sagedus jagajatena, indikaatorites jne. Ei sobi andmetöötlusse, sest viide hakkab sõltuma andmetest (koodist loenduris).
Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid.
Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale.
Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid – kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger.
Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali.
Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga.
4.  Summaator : järjestik, paralleel ja kiire ülekanne.
Summaatoriks nim.arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit.
Eristatakse 2 summaatorit:
  • Poolsummaator - ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on realiseeritav üks täissummaator.
  • Täissummaator- arvestab liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet
    Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Arvukoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumise summaga üksikutes kohtades.
    Rööpülekandega e. paralleelülekandega summaatorid töötavad palju kiiremini kui jadaülekandega summaatorid. Mitmekohalise kahendarvu summeerimisel moodustatakse ülekanne korraga kõigi kohtade jaoks. Seetõttu ei kulu ülekandeks lisaaega ning summaator töötab kiiremini kui jadaülekande korral.
    Kiire ülekandega summaatorid- nende puhul on rakendatud rööpülekannde põhimõtet kombineeritult koos jadaülekandega. Ülekanded on moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga.
    5. Dekooder
    Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signali vastavasse väljundisse.
    Dekoodri ülesandeks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale, muundada kahendkoodis antud arv kümnendsüsteemi arvuks jne.
    Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n . Dekoodrid koostatakse peamiselt NING- elementidest.
    Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks nn. kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see omakorda ühe väljundi.
    6. Multipleksor , demultipleksor
    Multipleksor kujutab endast andmeselektorit. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Multipleksor on seega andmete kommutaator, mis võimaldab edastada mitmest sisendist ühte väljundisse. Sisendid jagunevad andmesisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures andmesisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Arvutid kordamisküsimused #1 Arvutid kordamisküsimused #2 Arvutid kordamisküsimused #3 Arvutid kordamisküsimused #4 Arvutid kordamisküsimused #5 Arvutid kordamisküsimused #6 Arvutid kordamisküsimused #7 Arvutid kordamisküsimused #8 Arvutid kordamisküsimused #9 Arvutid kordamisküsimused #10 Arvutid kordamisküsimused #11 Arvutid kordamisküsimused #12 Arvutid kordamisküsimused #13 Arvutid kordamisküsimused #14 Arvutid kordamisküsimused #15 Arvutid kordamisküsimused #16 Arvutid kordamisküsimused #17 Arvutid kordamisküsimused #18 Arvutid kordamisküsimused #19 Arvutid kordamisküsimused #20 Arvutid kordamisküsimused #21 Arvutid kordamisküsimused #22 Arvutid kordamisküsimused #23 Arvutid kordamisküsimused #24 Arvutid kordamisküsimused #25 Arvutid kordamisküsimused #26 Arvutid kordamisküsimused #27 Arvutid kordamisküsimused #28 Arvutid kordamisküsimused #29 Arvutid kordamisküsimused #30 Arvutid kordamisküsimused #31 Arvutid kordamisküsimused #32 Arvutid kordamisküsimused #33 Arvutid kordamisküsimused #34 Arvutid kordamisküsimused #35 Arvutid kordamisküsimused #36 Arvutid kordamisküsimused #37 Arvutid kordamisküsimused #38
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor blacksea Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • Registriteks nim
    • Sünkroonsed kahendloendurid
    • Asünkroonsus
    • Kahendloendur
    • Kümnendloendur
    • Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid
    • Reversiivne loendur
    • Ringloendur
    • Löökprinterid
    • Löögita printerid
    • Laseprinterite
    • Sublimatsioonprinteris
    • CRT (Cathode Ray Tube) kuvar
    • Twisted effekti
    • Passiivne maatriks (Passive matrix)
    • Aktiivmaatrikskuvar LCD (active-matrix display)
    • Kõrgtaseme keel – assembler – masinkood
    • Käsu täitmise tsükkel (von Neumanni tsükkel)
    • Computer

    Teemad

    • Trigerid
    • Registrid
    • Reset, Clear
    • Loendurid
    • binary up-counter
    • Ringloendur
    • Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne
    • järjestikülekandega
    • paralleelülekandega
    • Dekooder
    • Multipleksor, demultipleksor
    • Konveier protsessoris ja mälus
    • Memory hierarchy)
    • Printerid
    • Löökprinterid
    • Löögita printerid
    • LED (Light-Emitting Diode ehk valgusdiood) -printerite
    • Termosiirdeprinterites
    • Termokontaktprinterites
    • Kuvar
    • kujundi moodustamine
    • videomälu (Video memory)
    • Liquid Crystal Display)
    • Nemmatilistel
    • värviline kujund
    • Protsessori üldstruktuur
    • Kõrgtaseme keel – assembler – masinkood
    • Käsu täitmine protsessoris
    • Käsu täitmise tsükkel (von Neumanni tsükkel)
    • RISC ja CISC protsessor, mikroprogramm
    • Reduced Instruction Set
    • Set Computer
    • reduced instruction set computer

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    76
    doc
    Arvutid I eksami materjal
    74
    pdf
    Arvutid 1 eksam
    25
    doc
    Arvutid I eksamipiletid ja vastused
    50
    doc
    Exami materajal
    100
    docx
    Arvutite eksam
    17
    pdf
    Arvutid I eksamipiletid 2013
    40
    pdf
    Eksami konspekt
    38
    docx
    Arvutid I Eksami pletid





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !