50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merilin Viigimäe
Õppematerjali autor
internetis hoopis vastupidi. Kui on midagi öelda, siis kirja teel öeldakse see ikka välja. See võib ohvri enesetunnet halvendada või ta võib tunda end alaväärsena, isegi endale midagi teha. Sellised sõimukirjad võivad ka viia enesetappudeni. Andmete ärakasutamine Kui lapsed on kuskile oma andmeid üles riputanud, siis kurjategijad võivad neid oma kuriteo jaoks ära kasutada. Kuidas siis ikkagi ohtusid ära hoida? · Lapsevanemad peaksid panema arvuti kasutamise ajale piirangu peale, et oleks vähem võimalik last kuritarvitada vms. Et ei tekiks internetisõltuvus. · Lapsevanem peaks tegema piirid, milliseid saite võib laps külastada, kas ja kui palju võib andmeid ülesse panna. · Lapsevanemad peaksid tagama usalduse, et kui midagi juhtub internetis lapsega siis laps julgeb neile probleemist rääkida. Jälgida last kui ta arvutis on, et ta ei satuks kahtlastele interneti lehtedele jne.
Keegi, kes ,,mängust" aru ei saa Ohud lastele internetis Küberkiusajad Nagu igal mänguplatsil nii ka siin leidub piisavalt neid, kellele pakub naudingut teiste kiusamine. Seda teevad ühtmoodi nii poisid kui tüdrukud nii lapsed kui täiskasvanud. Failijagamise väärkasutus Failide allalaadimine on tihti seotud kellegi autoriõiguste rikkumisega, kuid veel olulisem on, et halvasti valitud eritarkvara korral teete te oma arvuti avatuks kõikvõimalikele väärkasutustele Privaatsuse rikkumine Lapsed võivad tihti avaldada veebivormides ja avalikel lehtedel informatsiooni, mis võib omada negatiivseid tagajärgi mitte ainult nende vaid ka teie jaoks. Ebameeldiv sisu Laste huvi maailma võimaluste vastu võib neid kokku viia infoga, mis nende alateadvust ja psüühikat mõjutama hakkab Väärkohtlejad Internet on koht kus paljud pedofiilid on leidnud endale võimaluse ohvri leidmiseks (Kalev Pihl-i veebiloengud, 26.02
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................12
LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad................................................................................
Estonian Business School Turundus ja kommunikatsiooni õppetool ARVUTISÕLTUVUS Kursusetöö *** Õppejõud Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti. Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame
teda premeerida raha või asjadega, sest siis on tõenäoline, et laps loob seose, olen hea=kingitused. Sedasi on ka eneseväljenduse ning teiste austamisega. Laps võtab vanemate suhtumise ja kõnepruugi üle, seega, kui vanemad ei jälgi oma käitumist ega sõnu, võib peagi märgata, et laps ropendab ning kasutab oma eakaaslaste kallal vägivalda. Ta võib isegi kodus tähelepanu võitmiseks ja enesekehtestamiseks häält tõsta ning lüüa. Kuna tänasel päeval on pea igas kodus arvuti, õpivad noored juba enne lugemist ja kirjutamist selgeks arvutis mängimise. Algselt tundub see süütu ajaveetmise viis, sest siis arvuti on mõneks ajaks kui lapsehoidja, kuid ta ei mõtle, milleks see areneda võib. Me elame tehnikasajandil, seega üpris tähtsaks näitajaks on tehnikavidinad, milleks võib olla nii puutetundlik mobiil, kui iPod. Sageli on need ka nn ,,staatuse" määrajad, sellest 2. aprill 2012 Anu Tooming, 11
kasutamisvõimaluste arendamisele avalikes kohtades (Eesti infoühiskonna arengukava 2013, 2006). Leian, et see ei lahenda nende perede probleemi, kellel puudub juurdepääs internetile vaesusest tingituna. Paljud inimesed ei kasuta oma igapäevatöös arvutit ja peale tööd avalikku internetipunkti minemine pole lihtsalt võimalik. Lahendus oleks toimetulekutoetust saavatele peredele tasuta arvuti andmine riigi poolt ja minimaalse allalaadimiskiirusega tasuta internetiühenduse tagamine kogu Eesti elanikkonnale. Infoühiskonna arengukavas nähakse ka ette, et kõigil elanikel on vähemalt elementaarsed oskused arvuti ning interneti kasutamiseks (Eesti infoühiskonna arengukava 2013, 2006). Siinkohal on küll igale soovijale tehtud võimalikuks osaleda erinevatel koolitustel ja kellel igasugune infokirjaoskus puudub, siis tõenäoliselt ei soovigi ta seda omandada.
Inimesed hakkasid läbi interneti ühenduse oma andmed avaldama ja suhtlema teise arvutite kasutajatega. Küberruumis on inimsuhtluse vormid muutunud, näiteks kiirenevad interneti tingimustes suhtlemisvõimalused ja kasvab anonüümsus. Inimesed saavad suhelda teiste inimestega, mis asuvad teises maakera otsas. Nad julgevad täpsemini väljendada oma arvamusi. Nad saavad palju infot internetis kiiresti ja mugavalt. Informatsioonieetika on pisut uuem mõiste. 21. sajandil ei tähenda arvuti enam üht kindlat masinat ega küberruum ainult internetti. Inimene tegutseb küberruumis ka näiteks krediitkaardiga makstes või lastes oma isiklikke andmed ükskõik millisesse digitaalsesse andmepanka salvestada. Niisiis on informatsioonieetika laiem mõiste kui arvutieetika. Arvutieetika eesmärk on analüüsida arvutitehnika olemust ja sotsiaalset mõju ning uurida, millisel viisil on eetiline arvutit kasutada. Informatsioonieetika püüab mõista, kuidas siduda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid