50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
fuckschool
Õppematerjali autor
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Ateenlased ja teised vabad kreeklased pidasid orjust loomulikuks, jumalate poolt määratud korraks, mis andis vabadele inimestele võimaluse tegeleda mitte füüsilise tööga, vaid pühenduda vaimsetele harrastustele. Inimeste võrdsus tundus isegi filosoofidele loomuvastane, kuna siis variseks kogu orjanduslik kord. Vaid üksikud mehed astusid avalikult välja orjanduse vastu, kuid neid peeti peale seda momentaalselt ebanormaalseteks või veidrikeks. Orjade hulga kohta puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Orjade hulka kuulusid nii võlgade katteks orjusesse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid. Barbarid olidki orjade seas suures enamuses. Pikkamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.Antiik-Kreekas oli orjanduslik ühiskond. See kujunes välja 8.-5. sajandil e.m.a. Ning see oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklaste arvates oli see loomulik ja jumalate poolt nii määratud. Nii ei pidanud kreeklased ise füüsilise tööga tegelema, vaid said oma kõik aja suunata vaimsetele pingutustele, milleks oli arhitektuur,kirjandus, matemaatika, geomeetria ja peamiselt filosoofia.Vähestele inimestele oli see ebanormaalne ja need kes astusid välja orjade eest, neid peeti koheselt imelikeiks
Referaat Vana-Rooma ori Orjanduslik kord valitses antiiktsivilisatsioonide ajal, kui vallutatud maade elanikud enamasti vallutati, nii ka Vana-Roomas. Orjandus on isiku sunniviisiline allutamine teisele isikule või ühiskonnale. Orje oli Vana-Roomas palju ja nad tegid suure osa tööst. Kes olid orjad? Orjad olid Rooma impeeriumis põhiline tootlik jõud. Nad moodustasid Rooma elanikkonnast umbes kolmandiku. Orje osteteti ja müüdi nagu tavaliselt kaupa, nad kuulusid peremehele, kellel oli õigus otsustada nende üle kõiges, sealhulgas elu ja surma üle. Orjad jagunesid maaorjadeks ja linnaorjadeks. Nende elulaad ning
Kindel, et mittetvabatahtlik ja ajalooline termin pärisorjus. 4. Kuidas käsitleb orjust ja päriorjust marksistlik ajalookäsitus? Etteheide, et Marx käsitles ajalugu ülimalt lihtsustatuna. Nagu tänapäeva sotsioloog. Formatsiooni teooria. Marx taandas kõik läbi tootmisviisi prisma, eriti milline vahekord tootjate ja ekspluateeritavate vahel. Marx pidas silmas lääne Euroopat, leidis, et viis arenguastet: primitiivne kommunism, orjanduslik kord, feodaalne kord (pärisorjus), kapitalism, kommunism (üleminekuvormiks kommunismile on sotsialism). Miks Marx ja Engels hakkasid huvi tundma, olid debatid selle kohta isegi Ameerikas. Engels kuulutas uurimise väga hädavajalikuks kogu inimprotsessi ajaloos. Orjuseta poleks olnud Kreekat, Vana- Roomat, modernset Euroopat. Marx Weber leidis, et orjus takstas antiiksete tsivilisatsioonide tehnoloogia, majanduslikku ja kapitalistlikku arengut. Kui orjus
kõige suurem riik . Heloote oli seal suhtarvuna rohkem , heloodid olid spartas enamuses , neid on peetud kõige suuremaks mittevabade kihiks klassikalises kreekas. Ateenas olid orjad eraomanduses vallasvaraga võrdsustatud objektid, kes olid enamasti võõrad, mittekreeklased. Heloodid olid reeglina kohalikud maaelanikud ning nad ei olnud eraomandis, vaid olid riigi omanduses. Orjade funktsionaalsusest on ka ateenalaste puhul räägitud. Väidetavalt demokraatia arenes tänu orjusele, kus ateenalased ei pidanud tegelema igapäevaste töödega, vaid said arendada poliitikat ja religiossete toimingutega. Helootide õiguslikolukord segane. Ateenlasi ajas segadusse see, kuid orjad said olla kreeklased ( heloodid olid koralikud mittevõõrad) ning ka see kui Messenia orjad vabanesid massiliselt. Heloodid jäid täielikult kohalikuks elanikkonnaks. Neid ei tohtinud müüa või vahetada vaid võis loovutada vaid koos maaga,
käsitöölised), kuid kes hiljem (6. saj e Kr) arvati piiratud õigustega kodanike hulka. Vabariigi ajajärgul olid riigijuhtideks senat ja kaks konsulit, kujunes välja orjapidamine. Kuna kiiresti suurenes sõjavangide-orjade hulk ning Itaaliasse veeti sisse odvat vilja, hakkasid talupojad laostuma ning tekkisid suured latifundiumid. I saj teisel poolel mindi üle diktaatorlikule võimule, kuna vabariiklik kord ei suutnud orjapidajate klassihuve enam küllalt kaitsta. Keisririigi ajal elas orjanduslik tootmisviis läba sügava kriisi ja üha tähtsamaks muutus elukutseline sõjavägi (Palamets 1976). Mina annaksingi lühidalt ülevaate selle riigi inimestest ja nende elu-olust räägiksin rikastest, vaestest, orjapidajatest, orjadest, vabakslastutest, sõduritest, klientidest, kaupmeestest, arstidest, pagaritest, juristidest jne. Jutustan nende igapäevasest elust ja kommetest ning ametitest ja tegevusaladest. Siinkohal tuleb mainida, et elukutsed jagunesid
Kuigi vilja ostjaid oli palju, olid siiski Käsitöölised ja talupojad üsna vaesed. Kuid veelgi vaesemad olid proletaarid, keda polnud palju ainult Roomas vaid neid oli ka teistes suuremates linnades. Nad tegid juhutööd ja osalesid avalikel ehitustöödel. Selliseid korraldati Roomas palju. Suurtes linnades jagati proletaaridele tasuta leiba, seetõttu ei pidanud paljud neist töötamist vajalikuks ega ka sobivaks, lugedes seda koheselt rohkem orjadele. Rooma orjad Rooma oli orjanduslik riik. Orje oli väga palju, seega nad tegid enamuse tööst. Orje hangiti peamiselt vallutussõdades. Orjadest puudust ei tulnud ja ka orjade lastest said orjad. Orjad tegid kõiksugu töid. Neid oli palju nii Itaalias kui ka provintsides. Orjade seas oli ka haritud orje. Eriti palju haritud orje said roomlased Itaalia vallutades. Nad töötasid rikaste inimeste majapidamises koduõpetajate ja lastekasvatajana. Mõnikord lubasid isandad orjal omal käel teenima hakata
· senaatoritest ja ratsanikest moodustus ühiskonnaülemkiht · neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud · linna kasvades suurenes kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk · aja jooksul kuulus neile rahvakoosoleku enamus. · hakati juba vabariigi aja lõpul tasuta vilja jagama. Keisririiga ajal kujunes sellest üks olulisemaid ülesandeid. Orjad ja vabakslastud · Rooma ühiskond oli orjanduslik · orjade hulk hakkas kasvama vallutussõdadega al. 3.saj eKr. · orjad võisid olla ka kõrgelt haritud kreeklasi kuid ka täiesti kirjaoskamatuid. · orjadel oli vastavalt nende oskustele vastav töö · hoolimata oma haritusele olid haritud orjad võrdväärselt teiste orjadega samamoodi oma peremehe omand. · omanik võis teha oma orjaga ükskõik mida · vastavalt orja-peremehe suhetele lubas peremees nt. orjal endale elatist teenida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid