50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
antsaa
Õppematerjali autor
joonistamisoskuste poolest. 12. Kas on täheldada või karta eksperimentaatori kallutatust ? Eksperimendi läbiviijal oli ilmselt selge ettekujutus läbiviidava eksperimendi tulemustest, mis küll ei tähenda ega viita kallutatusele, küll võiks küsitavusi tekitada esimese eksperimendi käigus osalejate taasesitatud(joonistatud) pildipaaride hindamise objektiivsus ja seeläbi ka kallutatus eksperimentaatori poolt eeldatud tulemuste analüüs 13. Katseplaani valik? 14. Kas ja millised eetilised probleemid võivad selle eksperimendi korraldamisel tekkida? Läbiviidud eksperimendi temaatika ei tekita kõlbelisi probleeme kuivõrd käsitletava teemaga ei haaku minu jaoks vähemalt kokkupuutepunkti ühegi moraali või eetikanorme rikkuva reegliga 15. Kuidas analüüsiti ja interpreteeriti andmeid? Kas tulemus vastas hüpoteesidele? Millised on interpretatsioonivõimalused?
Uuring Alkohol ja kondoomid AÜ Psühholoogia 1)Uurimisprobleem: alkoholijoobe mõju otsusele astuda juhuslikku seksuaalvahekorda ilma kondoomita. 2)Tavaliselt suhtuvad inimesed negatiivselt ilma kondoomita juhuslikesse seksuaalvahekordadesse. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks selle ohtlikkusest on tehtud suuri jõupingutusi. Sellest hoolimata on ilma kondoomita juhuvahekordade arv väga suur (Wallace, 1991). Paljud Ameerika ja Kanda uurimused on näidanud, et hoolimata kaitsmata vahekorraga kaasnevatest riskidest (AIDS, teised suguhaigused, soovimatu rasedus) kasutavad kondoomi iga vahekorra ajal ainult 15% - 38% seksuaalselt aktiivsetest noortest (Anderson jt 1990). Uurimused on näidanud, et suure riskiga seksuaalkäitumine esineb tõenäolisemalt inimestel, kes kasutavad regulaarselt alkoholi või narkootikume. Robertson ja Plant (1988) leidsid, et vähene kondoomi kasutamine ja alkoholijoove esimese seksuaalvahek
Referaat Eksperiment Tallinn, 2010 Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................lk 3 Eksperiment....................................................................................................................lk 4 - 6 Valiidsus.........................................................................................................................lk 6 - 9 Eksperimendi kavandamine............................................................................................lk 9 - 10 Kokkuvõte......................................................................................................................lk 10 2 Sissejuhatus Aja jooksul on kujunenud välja terve hulk erinevaid uurimismeetodeid. Ükski neist pole ideaalne ja parim igas o
utlib.ee Millistest osadest koosneb artikkel ja millele lugedes tähelepanu pöörata. Harilikult koosneb psühholoogiaajakirja artikkel seitsmest osast: 1) pealkiri ja autor(id) (Title; Author). Pealkiri peab olema suhteliselt lühike, kuid andma olulist informatsiooni sisu kohta, eriti sõltuvate ja sõltumatute muutujate osas (e.g. "Rate of bar pressing as a function of quality and quantity of food reward"; "Social- emotional adjustment and patterns of alcohol use among young adults"). Autorile peaks lugemisel tähelepanu pöörama seetõttu, et arvatavasti on samalt autorilt samal v. lähedastel teemadel veel teisi artikleid ilmunud. 2) lühikokkuvõte (Abstract). See on u. 100-150 sõnaline lõik artikli alguses, mis koondab endas kogu võtmeinformatsiooni. Peab olema lühike, tihe, ammendav, hästi organiseeritud. 3) sissejuhatus (Introduction). Täpsustab uuritava probleemi ja seletab, miks see on tähtis
sisaldab jms. Harilikult koosneb psühholoogiaajakirja artikkel seitsmest osast: 1. Pealkiri ja autor(id). Pealkiri peab olema suhteliselt lühike ja andma olulist informatsiooni sisu kohta, eriti sõltuvate ja sõltumatute muutujate osas. Autorile peaks lugemisel tähelepanu pöörama seetõttu, et arvatavasti on samalt autorilt samal v. lähedastel teemadel veel teisi artikleid ilmunud. 2. lühikokkuvõte. See on u. 150-200 sõnaline lõik artikli alguses, mis koondab endas kogu võtmeinformatsiooni. Peab olema lühike, tihe, ammendav, hästi organiseeritud. 3. sissejuhatus. Täpsustab uuritava probleemi ja seletab, miks see on tähtis. Viitab teistele asjakohastele uurimustele ja tulemustele. Esitab hüpoteesi ja selle loogilise tuletuse. 4. meetod . Annab detailse kirjelduse sellest, mida eksperimentaator tegi. Peab olema
tegureid, mis on seotud opitmaalse sportliku sooritusega. Konkreetset tüüpi regressioonanalüüsi kasutus uuritavast sportlikust sooritusest oleneb sõltuvast muutujast. Kui sõltuv muutuja on pidev, piiritlemata ja mõõdetav intervalli või suhte skaalal, siis sobivad tavaline lineaarne või mitmekordse lineaarse regressiooni meetodid. Teisalt kui sõltuv muutuja on kategooriline, siis sobivamateks meetoditeks on logistiline regressioon või diskriminantfunktsiooni analüüs (Atkinson; Nevill 2001). 2.2 Dispersioonanalüüs (ANOVA) Dispersioonanalüüsi eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist olulisust. Võimaldab võrrelda enam kui kahte gruppi nende keskväärtuste põhjal, võimalus analüüsida nominaal- ja ordinaalskaalal olevate tunnuste toimet, hüpoteeside kontrollimise meetod. Dispersioonanalüüsi kõige lihtsam mudel (ühefaktoriline dispersioonanalüüs) eeldab kahte tunnust: üht kategoriaalset tunnust, mis kirjeldab
Märg 1 2 3 4 5 kuiv Tühi 1 2 3 4 5 täis UURIMISMEETOD • Meetod - andmekogumise ja järeldamise protseduurid. Standardvõtted. • Meetodivaliku põhimõtted: – Minimaalsus – Korratavus – Vastavus eesmärgile ja hüpoteesile UURINGUTE LIIGID • Teoreetiline uuring vs empiiriline uuring. Teooria ja empiiria. • Teoreetiline uuring: referaat, teoreetiline analüüs, mõtteline eksperiment • Empiiriline uuring: sisaldab uue andmestiku kogumist TEOREETILINE UURING • Uuringu aine: olemasolevad teooriad, lähenemised, mudelid, järeldused • Ei sisalda uue empiirilise materjali kogumist • Näited teoreetilisel uuringul põhinevatest üliõpilastöödest: haridusinnovatsiooni teoreetiliste käsitluste võrdlev analüüs, organisatsioonikultuuri konstrukti kriitika,
sündmuste kohta, mis uurija ei saa ise esile kutsuda; võimaldavad alternatiivseid seletusi; nõuavad uurija leidlikkust; Arhiiviandmete kasutamisel tekkivad probleemid: seesmise valiidsuse probleemid; konstruktvaliidsus ja reliaablus; kas andmed on kogutud sama moodi; kas nende klassifitseerimine on sama. 11. Arhiivandmete analüüsimist kasutatakse: (mingid vastusevariandid olid) Kontentanalüüs e sisuanalüüs (dokumendianalüüs); sümbolite analüüs (semantiline diferentsiaal) 12. Millised alljärgnevatest on laboratoorsete uurimuste tüübid? On need : Mõjutatuse uurimused- kuivõrd mingid stiimulid mõjutavad. Seesmise valiidsuse teema kuivõrd laboris tehtud eksperimendid on reaalses elus üle kantavad. (osadele antakse tasu, osadele mitte) Otsustuse uurimused- uuritavad peavad otsustama kas nad tunnevad midagi ära (kas see pilt oli juba, kas tunnen kurjategija ära). kas kandidaadi sugu ja vanus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid