Arhitektuuriajaloo referaat (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

TTÜ Tartu Kolledž
Arhitektuuriajaloo referaat
Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni
Koostaja: Saladus
Juhendaja : Epi Tohvri
Tartu 2013

Sisukord


Sissejuhatus 3
Kokkuvõte 30
Kasutatud materjalid 31

Sissejuhatus


Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal -, profaan- ja maastikuarhitektuur . Arhitektuur on kunst , mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest.
Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates .
Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara.
Jaani kirik gooti sakraal
Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide , mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga. Keskaegsete plaanide kohaselt oli Jaani kirik kolmelööviline viie traveega basiilika , kus pikihoonele liitus läänes torn ja ühelöövilise polügonaalse lõpmikuga kooriruumi põhjaküljel paiknes käärkamber. Pikihoone lõunaküljel asus aga Lüübeki kabel. Pikihoone on silmatorkavalt asümmeetriline: kesklööv laieneb trapetsiaalselt ida suunast . 1 Tulenevalt Tartu soisest pinnasest tuli kiriku vundamendi vajumise takistamiseks kasutada keskajal levinud horisontaalsete palkide parvalust – kahekihiliselt palkidest laotud toed. Kiriku seinad on laotud suureformaadilistest tellistest nn. vendi seotises, kus kaks pikikivi vaheldub ühe sidekiviga. Külglöövide ülaosas kulgeb friis , mis moodustub neliksiirudega raamitud terrakotapeadest. Kesklöövi toetussüteemist on nähtaval väikesed kontraforsi- laadsed müüriosad akende vahel. Lääneportaali kroonib vimperg ( ehisviil ), millele on kaunistuseks lisatud Viimsepäevakohtule viitav 15 figuurist koosnev deesidegrupp. Portaalis arvatakse algselt olevat kuus astet, millest praegu on alles vaid neli. Lääneküljel on ka võimas torn, mille ülaosa on uuem, arvatakse, et 18. sajandist pärit. Interjööris on märkimisväärne pikihoone idaseina võidukaar, mille sokkel päädib faasitud glasuurkivisimsiga, mis jätkub ka kooriruumis. Võidukaare tipust pisut kõrgemal asus süvend friisielementidele, kus paiknes suurejooneline krutsifiksigrupp. Lääneseinas on kesklöövi põhikujunduselemendiks seitsmest suuregabariidilisest terrakotafiguurist koosnev kompositsioon , mille krooniks on teravtipulises kolmikkaarses nišis Kristuse kuju. Tänapäeval on paljudest originaalskulptuuridest koopiad tehtud ning algupärastesse niššidesse panud. Kahjuks on aga paljud nišid veel tühjad ja algupärasest ligikaudu tuhandest terrakotaskulptuurist on alles vaid ligikaudu 200. Samuti on hävinud ka enamik kiriku võlvidest. Põhjasõjad hävisid kesklöövi ja kooriruumi võlvid, 1952. aastal hävisid põhja-kõrgseina varisemisel põhjalöövi võlvid. Nii on pikihoones keskaegsed roidvõlvid säilinud vaid lõunalöövis , kus neidgi on tugevasti parandatud. Kooriosa katab tänapäeval puitlagi, mis ei pretendeeri mingile ajaloolisele tõepärasusele, kuna kiriku originaalkooriosast ei ole säilinud piisavalt elemente, et tuletada võlvistiku struktuuri. Märkimisväärne on aga käärkamber, kus võlvid on rikkumatult säilinud ja mille päiskivid sümboliseerivad Kristust ja neitsi Maarjat . Taastamisel oli üheks mureküsimuseks põrandate algupärane väljanägemine. Valik tehti kirikust leitud tellisest põrandaplaatide põhjal. 2
Ehitus- ja taastamisetapid - kiriku ehitamist alustati 14. sajandil, kus kõigepealt rajati kooriruum , seejärel alustati pikihoone esimese etapiga, torni ja lääneseina ehitusega. Kusjuures algselt ehitati torn ilma tornikiivrita. 16. sajandil Liivi sõja ajal sai toimus kirikus remont , kus uuendati ulatuslikult vana sisekujundust. 17. sajandi rahuaeg tähendas Lõuna-Eestis stabiilset ajajärku. Tänu millele hakati rajama kirikule mitmesuguseid juurdeehitisi. Suurim ümberehitustöö toimus Lüübeki kabelis, mille polügonaalne lõpmik lammutati ning ruumi pikendati ühe võlviku võrra ida suunas. Sel ajajärgul lisati kirikuruumi ka altar , kantsel ja pikihoonesse mitmeid rõdusid. 18. sajandi alguses toimunud Põhjasõjas ja sellele järgnenus sai Jaani kirik tugevasti kannatada ja jäi varemetesse. Alles 1719. aastal alustati taastamistöödega, enne mida peeti jumalateenistusi küünis. Kahe aastaga taastati kirik kasutuskõlblikuks, küll aga järgiti taastamisel barokilikku joont, mistõttu laoti kooriruumi müürid kõrgemaks ja pikihoone kõrgseinad madalamaks, et ühendada kirik visuaalselt üheks tervikuks. 19. sajandil toimusid kiriku interjööris erinevad muutused vastavalt selle ajastu moodidele ja rajati mõned juurdeehitised – nt. torni põhjaküljele püstitati tõllakuur, mille varemed 1955. aastal lammutati. 20. sajandi alguses kaeti tornikiiver vaskplekiga, tänu millele sai torn ka uue kuuli ja kuke. 1944. aasta pommitamise käigus sai kirik tugevalt kannatada – tules lagunes müüride krohv , mille alt paljastusid unustatud keskaegsed skulptuurid. 1952. aastal varises varemetes kiriku kesklöövi põhjasein. Kuni 1989. aastani oli kirik varemetes, peale mida algasid põhjalikud kiriku taastamistööd tänapäevasesse väljanägemisse.3
Joonis 0.1
Joonis 0.2
Joonis 0.3
Tallinna Raekoda – gooti profaan
Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda, mis on pärit 13. sajandist (praegune hoone valmis põhiosas 1404. aastaks), mis omakorda teeb sellest vanima raekoja nii Baltikumis kui ka Skandinaavias. Raekoja algupärane ehitusvajadus oli tingitud sellest, et raehärradel oleks koht, kus koos linnasju arutamas käia. Vajadus raehoone järele tuli 13. sajandi keskpaigal, kui Taani kuningas Kristofer I annetas linnale Lübecki õiguse koodeksi, mis hakkas ajapikku määrama rae moodustamise põhimõtteid. Peale raekoja peeti raeistungeid ka raekantseleis ja Pühavaimu kirikus – vaid tähtsaimad arutelud ja valimised peeti raesaalis. Selline korraldus kehtis 1877. aastani, mil Aleksander II kehestas Balti linnades üldise Vene linnaseaduse. 1878. aastaks oli raelt kogu asjajamine üle võetud ning raad jäi edasipidi püsima vaid kohtuasutusena.4
Raekoda on põhiplaanilt lääne suunas kergelt aheneva pikliku trapetsilähedase kujuga. Selle idaseinast eendub sale kaheksatahuline konsooltorn, mille friisil kõrgub hilisrenessanslik kiiver (arvatakse, et enne 15-16. sajandit oli torn teravatipulise gooti telkkiivriga). Raekoja platsile pööratud peafassad toetub I korruse kõrgusele ja umbes kolmandikust hoone pikkusest moodustuvatele lahtistele võlvkaaristutele, mis lääneotsas lõpeb peasissepääsuesise tuulekojaga. Hoone aknad on suhteliselt kitsad ja paiknevad vastavalt hoone ruumijaotusele. Raesaalis ja köögis on väiksemad aknad kui kodanikesaalis. Teise korruse aknad on neljakandilised ja suuremate kaunistusteta, enne 1962. aastat olid aknad gooti stiilile omaselt teravkaarega. Sakmeline kaitserinnatis on dekoratiivne ja mitmete töödeldud paedetailidega ( aknaavad , nurgakvaadrid ja niššide raamistused). Tänapäevasel raekojal on üheks kauniks detailiks kaitserinnatises olevad 17. sajandi keskpaigas lisatud lohepeadega vasest veesülitid ning renesanss-stiilis raidreljeef aastast 1629., kus kujutatud on õigusjumalanna Justitiat. Teravkaarne peaportaal on kaheastmeline, sirge talumiga ja palestike ning arhivoldi osas ühtse ümarturbaga profileeritud. Võrreldes põhjafassadiga on lõunafassad väga lihtsa välimusega – vähevaadeldava tagaseinana ei ole see kujundatud. Samuti on kujundamata ja valgusavadeta idafassad.5
Enamik tarberuume paiknes keldris ja esimesel korrusel. Neist läänepoolsed: pikk kolmelööviline keldrisaal ja kaks võlvitud ruumi selle kohal olid ehituslaadilt identsed: ühesuguseid ümarkaarseid servjoonvõlve kannavad üksteisele sarnased servatud nurkadega 4-tahulised piilarid . Keldrisaal ehk kaubasaal on raekoja üks vanemaid ruume . Hoone idapoolse neljandiku moodustavad kaks eelmistest suuresti erinevat madalat ruumi ning nende peale peidetud varakambri ja kerishüpokausti küttekeldriga vahekorrus. Peakorrusele koondatud esindusruumidest on ehituskunstiliselt simapaistvaim kogu läänepoolset osa hõlmav kodanikesaal – kahele kaheksatahulistele saledatele kalasabamustrilistele piilaritele toetuvate kõrgete servjoonvõlvidega kahelööviline ruum, milles on sirge peatrepp. Mitmeosalise prifileeringuga vööndkaared, ristikujulise põiklõikega kapiteelid, trapetsilised seinakonsoolid ja põhjaseina kõrgete akende lintvuugistikuga raidplaendid. Kodanikesaali lõunaseinas oli kaks seestpoolt suletatavat profatti ehk käimlakambrit kuna põhiliselt kasutati saali pidulikel puhkudel ning teatavasti kaasnes söömingutega ka kõvasti joomist . Raekoja kõige tähtsam ruum oli aga raesaal ehk dornse , mis võrreldes eeskojaga oli veidi madalam ja ametlikum. Kahelöövilise saali võilvide tippe kaunistasid kaks ümarata ornamendiga päiskivi, mille kaudu sai saali tuulutada. Nagu peaportaali uksepealselgi, nii oli ka raekojast raesaali viiva portaali kohal nišš, mille algsest sissut pole säilinud mingeid andmeid. Raesaali sisekujundust lähtus eelkõige tema funktsioonist. Keskaegsest sisustusest olid kõige olulisemad pikad nikerdatud pingid. Säilinud on 14. sajandi lõpust ja 15. sajandi algusest pärit pingileenid. Tähtsate vastuvõttude korral kaeti kõrgetele külalistele mõeldud lauad just raesaali, mistõttu oli see ka ainuke köetav ruum raekojas.4
1530 . aastal paigutati esmakordselt Vana Toomana tuntud sõjasulase figuuriga tuulelipp. Peas laiaääreline peakate, seljas tollasele palgasõdurile tüüpiline ribadeks lõigatud varrukatega vammus ja sellel omakorda osaliselt keha kattev harnisk, jalas tömbininalised jalanõud ning mõõk uljalt vööl – nõnda seisis see legendaarne Tallinna linnavaht postil nelisada neliteist aastat, kaks kuud ja üheksa päeva, saades vahepeal paaril korral isegi ametikõrgendust. Kuna majanduslikult ränga Liivi ning Rootsi-Poola sõja alaj ei olnud rael torni remontimiseks vahendeid. Alles 1627. aastal saadi raehärra Johann Mülleri rahalise abiga vana tornikiiver lammutatud ning uus püstitatud. Vana tornivaht leidis muidugi ka selle tipus taas oma koha. 18. sajandi lõpus olnud torniremondi käigus võeti Vana Toomas maha ning kullati üle. Teise Maailmasõja käigus Märtsipommitamisel hävis raekoja tornikiiver ning ka Vana Toomas sai niivõrd viga, et temast tuli teha koopia – Vana Toomas II. 1996. aastal võeti jälle ette torni uuendustööd, mille käigus uuendati ka Vana Toomast, kusjuures eelmine tornivaht kuulub aga praegu Tallinna Linnamuuseumi ekpositsiooni.4
Joonis 0.4
Joonis 0.5
Mustpeade majarenesanss
Selleks, et rääkida Mustpeade maja ajaloost tuleb kõigepealt lahti seletada mõiste Mustpeade vennaskond. Tegemist oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendusega. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Ka nende vapimärgiks on Püha Mauritiuse pea. Vennaskonna kindlat tekkeaega ei osata määratleda, kuid vanim dokument, milles mustpäid mainitakse on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 1400 . aasta algusest. Kuus aastat hiljem, 1406
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arhitektuuriajaloo referaat #1 Arhitektuuriajaloo referaat #2 Arhitektuuriajaloo referaat #3 Arhitektuuriajaloo referaat #4 Arhitektuuriajaloo referaat #5 Arhitektuuriajaloo referaat #6 Arhitektuuriajaloo referaat #7 Arhitektuuriajaloo referaat #8 Arhitektuuriajaloo referaat #9 Arhitektuuriajaloo referaat #10 Arhitektuuriajaloo referaat #11 Arhitektuuriajaloo referaat #12 Arhitektuuriajaloo referaat #13 Arhitektuuriajaloo referaat #14 Arhitektuuriajaloo referaat #15 Arhitektuuriajaloo referaat #16 Arhitektuuriajaloo referaat #17 Arhitektuuriajaloo referaat #18 Arhitektuuriajaloo referaat #19 Arhitektuuriajaloo referaat #20 Arhitektuuriajaloo referaat #21 Arhitektuuriajaloo referaat #22 Arhitektuuriajaloo referaat #23 Arhitektuuriajaloo referaat #24 Arhitektuuriajaloo referaat #25 Arhitektuuriajaloo referaat #26 Arhitektuuriajaloo referaat #27 Arhitektuuriajaloo referaat #28 Arhitektuuriajaloo referaat #29 Arhitektuuriajaloo referaat #30 Arhitektuuriajaloo referaat #31 Arhitektuuriajaloo referaat #32 Arhitektuuriajaloo referaat #33 Arhitektuuriajaloo referaat #34 Arhitektuuriajaloo referaat #35
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaspar G Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Lõpureferaat aines Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine I.
Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni

arhitektuur , epi tohvri , arhitektuuri ajalugu , arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajalugu , linnaplaneerimine

Mõisted

Sisukord

  • Sissejuhatus
  • Jaani kirik
  • Tallinna Raekoda
  • Mustpeade maja
  • Pärnu Püha Jekateriina Kirik
  • mezzanino
  • Tartu raekoda
  • Vana Anatoomikum
  • Maarja kirik
  • Tartu ülikooli peahoone
  • Peetri kirik
  • Kokkuvõte
  • Kasutatud materjalid
  • Pildid

Teemad

  • Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni
  • Joonis 0
  • Justitiat
  • profatt
  • dornse
  • Joonis 0
  • Alma mater

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
62
docx
Eesti arhitektuuri näited
30
doc
LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST
60
pdf
10 näidet arhitektuurist Eestis
23
doc
ARHITEKTUUR referaat
25
docx
Arhitektuuriajaloo arvestus
52
docx
Arhitektuuriteooria referaat
32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !