Tartu Ülikool
Referaat
Alternatiivseid
koolisüsteeme – Dalton Plaani kool
Tartu, 2010
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
blindside
Õppematerjali autor
2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine)
1996 Eesti põhi- ja keskhariduse riiklik õppekava (rakendus kolme aasta jooksul kooliastmeti) 2002 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava "Curriculum tüüpi" õppekava (2006/7 oleks pidanud tulema uus õppekava.) 2010 Põhikooli riiklik õppekava, Gümnaasiumi riiklik õppekava Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava Vabariigi Valitsuse 25. Jaan 2002.a. määrus nr 56 Vabariigi Valitsuse 28. Jaan 2010.a. määrus nr 14 RÕK-i alusel koostab iga kool oma õppekava RÕK koosneb: · üldosast( lähtealus, eesmärgid, kohustuslikud ained, õppekoraldus, üldpädevused ...) · ainekavadest (valdkondlikud) · läbivatest teemadest Hariduspoliitika poolt reguleeritavad valdkonnad Kooliaasta pikkus 175 päeva. Kooliaasta pikkus 35 nädalat. · koolikohustuslik iga(7-17 või põhikooli lõpuni), koolikohustuse sisu, vastutajad(OV, riik, vanemad, kool) · kooliaasta pikkus, vaheajad, tundide arv, ained
madal ühiskondlik staatus tagasihoidlik teadmiste ja oskuste pagas nõrk vastutustunne nende ees, kellele teenet osutatakse kutsetööga seoses huvi puudus elu suurte küsimuste vastu (elu mõte, töö mõte) vähene autonoomia otsuste tegemisel USA, Inglismaa (H. Niemi, 2005) Uusprofessionalism - Niemi Lisaks sellele, et õpetaja on ise oma kutse arendaja, peab ta olema pidevas dialoogis nii kolleegide kui ka teatavate võtmeisikutega. Kool areneb vaid siis, kui õpetajad teevad omavahel koostööd ja on võrgustikusuhetes ka kooli ümbritseva keskkonnaga. Õpetaja peab oma tööd pidevalt hindama ja uuendama, mistõttu õpetajas tuleb näha uurijat ja elukestvat õppijat, kes oma töö edendamise nimel teeb koostööd kolleegide ja teiste partneritega Soome Üliõpilase arenguetapid: varajane idealism ellujäämine raskuste tunnistamine – Mingisuguste asjadega tulen toime
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus.......
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov ,,RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL" Vaatluspraktika Õppejõud: Meeli Männamäe Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade ,,MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest". Asutuse olemusest, pakutavatest teenustest, ametitest ja asutuse klientidest. Tutvuda
on see arv mitmekordistunud ulatudes 20-ni. Märkimisväärne on ka see, et nende seas on ka eestikeelse õppega haridusasutused. 20 hilise keelekümblusmetoodika üldhariduslikku kooli: KARJAMAA GÜMNAASIUM NARVA HUMANITAARGÜMNAASIUM TALLINNA PAE GÜMNAASIUM TAPA VENE GÜMNAASIUM TALLINNA MUSTÕE GÜMNAASIUM SILLAMÄE EESTI PÕHIKOOL TARTU ANNELINNA GÜMNAASIUM TALLINNA HUMANITAARGÜMNAASIUM LASNAMÄE GÜMNAASIUM KOHTLA-JÄRVE TAMMIKU GÜMNAASIUM NARVA PÄHKLIMÄE GÜMNAASIUM NARVA JOALA KOOL KOHTLA-JÄRVE 3. KESKKOOL KOHTLA-JÄRVE SLAAVI GÜMNAASIUM NARVA SOLDINO GÜMNAASIUM HAAPSALU ÜLDGÜMNAASIUM PÄRNU HANSAGÜMNAASIUM KEHRA KESKKOOL NARVA VANALINNA RIIGIKOOL TALLINNA LAAGNA GÜMNAASIUM Hariduse roll Ühiskonna integratsiooni seisukohalt võib hariduse mõju olla kahesugune integreeriv või desintegreeriv. Haridus on ainuke süsteem, mis võimaldab kõigi ühiskonnaliikmete keeleoskust
õppekava järgi, kuid tulemused on ikkagi nõrgad. Oleme kasutanud ka õppenõustamiskeskusest spetsialistide abi. Keeruliseks teebki selle olukorra just see, et koostöö lapsevanematega üldse ei suju. Nii ema kui ka lapse isa hoiavad eemale, tõrjuvad klassijuhataja püüdlusi kokkulepetele jõudmiseks, ei tule kokkulepitud kohtumistele. Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja
suurendamisel, üldiste valmisolekute kujundamisel, sotsiaalse ja õppimist soodustava vaimse keskkonna loomisel. Õpetaja ülesanne on luua õppimise keskkond ja huvi ning õpetada, mitte ainult vigasid parandada ning hinnata. Õpetajad peavad mõistma, et nende esmatähtsaks ülesandeks on õpilaste arengu toetamine, juhendamine ning suunamine. Nii õpilastel kui ka õpetajatel on suur kodutööde maht. (Haridusplatvorm, 8.04.2015) Põhikooli riiklikus õppekavas on sätestatud, kuidas kool peab kujundama sotsiaalse ja vaimse ning füüsilise õpikeskkonna. Põhikooli ülesanne on luua õpilasese turvaline, positiivselt mõju arendav õpikeskkond, kus tal oleks võimalik arendada endas erinevaid oskusi ning aitaks tal õppida loovat eneseväljendust, ning luua oma kultuuriline identiteet. Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks ja mitmekülgseteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid