1920.
aastal, peale Maailmasõda, võttis kokku julguse Saksamaa Keskpanga
endine direktor Jan Kober ja taunis uute valitsejate uusi
valitsusviise. Jan Kober kaotas oma töö, pere, au ja oma elu. Nüüd,
mõned aastad hiljem, on Jan Koberi ennustused saanud tõeks.
Kõik Saksamaa trükikojad töötavad 24 tundi ööpäevas
täisvõimsusel, et trükkida ühepoolseid rahatähti, samal ajal kui inflatsioon ulatub ligi 30 000%ni. Taksosõit on bussisõidust
odavam, sest esimesel juhul tuleb maksta pärast sõitu, teisel aga
enne sõidu alustamist. Hüperinflatsioon on eelkõige äärmuslik
näide sellest, kuidas raha ohjeldamatu juurdetrükkimine kespanga
poolt majanduse elavdamiseks tegelikult hävitab usu mitte raha
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
107 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ingrid
Õppematerjali autor
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933 Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2011 Sissejuhatus Esimese maailmasõja algusega kukkus turvalisena näiv maailm kokku. 27. juulil 1914. aastal andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Mõned aastad hiljem muutusid paberrahad väärtusetuks. Segadust tõi 1917. Aasta veebruarirevolutsioon. Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn. duumarublad ning 20 ja 40 rublased ,,kerenskid". Ajutise Valitsuse juhi Aleksander Kerenski järgi nime saanud paberrahad läksid käiku poognatena, mida sai vajaduse järgi lahti lõigata
meelsamini lühiajaliselt. Laenuvõtja vajadused : 1) Laenuks vajatakse suurt summat, tavaliselt ühel laenuandjal otsefinantseerimise korras väga suuri summasi ei ole 2)Laenuraha peab olema saadaval konkreetseks tähtajaks ja teatud ajaperioodiks, mis sageli võib olla pikem kui ükskik laenuandja on nõus aktsepteerima. 3) Laenuvõtmisega seotud kulud peavad olema võimalikult madalad ja seetõttu vajab laenuvõtja infot turumäärade kohta. Finantsvahenduse kasutamine ehk kaudne finantseerimine võimaldab lahendada eelnimetatud investorite ja laenuvõtjate probleemid, kuid see ei tähenda, et otsefinantseerimist kaasaajal ei kasutata. Nt. Kasutatakse otsefinantseerimist sageli juhul, kui ettevõtte soovib end laiendada ja korraldab selleks täiendava aktsia emissjoni või emiteerib võlakirju. Otsefinantseerimine toimib kaasaajal järgmistel asjaoludel :
2.emissioonitulude jagamise ja omandamise üle otsustamine - kellel õigus raha emiteerida, kellel emissioonitulu 10 Iga turul aktsepteeritav raha on rahasüsteem. Rahvusvahelised rahasüsteemid Rahvusvaheline rahasüsteem s.o. reeglid, tavad, vahendid, abinõud ja organisatsioonid rahvusvaheliste rahavoogude juhtimiseks. Rahvusvahelise rahasüsteemi arenguetapid: - kullastandard, mis lõppes I Maailmasõja algusega 1914.a. (algas umbes 1870), sõjakulutusedkatteta raha, inflatsioon - 1914-1944 prooviti taastada kullastandardit ja katsetati ujuva vahetuskursisüsteemiga - fikseeritud vahetuskursi e. Bretton Woodsi ajajärk 1945-1973.a. - 1973.a.-st nn. kaasaegne hübriidsüsteem, katsetatakse ujuva kursi süsteemi, reguleeritud ujumist kui ka fikseeritud vahetuskurssi Valuutakurss hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teises valuutas maksma.
MAJANDUSSÜSTEEMIDE LIIGID: 1. Traditsiooniline majandus Põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Majandustegevust juhivad kombed ja tavad. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Iga majandusüksus otsustab, mida ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüviseid jaotada tööjõu spetsialiseerumise tase on väga mada 2. Plaanimajandus/käsimajandus Majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija. Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada.Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine. 3. Turumajandus Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust.
Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu. Tegi palju looduse kaitsmiseks (selleks ajaks olid hävitatud ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut.
loteriid, kabareed. Linnastumine algas, tõusis elatustase, muutus leibkonnamudel väiksemad perekonnad. Algselt olid linnad ülerahvastatud, olme- ja sanitaarolud kehvad, modernne linnatsivilisatsioon arenes välja 19. Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused: · tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist;
nõus tasuma.(kaupu mille järele on nõudlust, mitte selliseid mille müügiga kahjumisse jääks. Kuidas toota: ettevõtja peab leidma enda jaoks kõige sobivama ressursside kombinatsiooni. Kellele toota: ettevõtja peab enda jaoks selgeks tegema tarbijaskonna kellele ta tahab toota ja vastavalt sellele käituma.(hind, kvaliteet). Kui ressursid on piiratud ja alternatiive palju, peab iga ettevõtja-ärimees teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Sama kehtib riigi kui terviku kohta. Valikut tehes tuleb majandamise viisist või ühiskondlikust korraldusest hoolimata mõlemal vastata kolmele põhilisele küsimusele. 1 1.2.2 Mida toota? See küsimus on ettevõtte seisukohalt elulise tähtsusega. Kõige lihtsam vastus kõlab nii: toota tuleb neid kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond vajab, s.t. mis rahuldaksid tarbija mingit vajadust ja mille eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid