1. Külma sõja mõiste- (1946-1991) Vastaseis USA+Lääne ja NL+idari kide vahel,
omavahel nad ei sõdinud vaid kasutasid teiste ri kide kaudu.
2. Külmasõja osapoolte iseloomustus:
Sotsialismileer:
-Diktatuuri rezi mid
-Sotsialistlik demokraatia
-Kommunistliku partei totalitaarne kontrol ri giaparaadi, ühiskondliku
organisatsiooni ja sõjaväe üle
-Plaani ja käsumajandus
-Kultuuri ideoloogiseeritus
-ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus
Lääneri gid:
-USA ja teised kapitalistlikud ri gid
-Üldjuhul olid nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orjenteeritud
ri gid
3. Raudne eesri e- (1934-1990) NL-i poli tiline üritus kaitsta oma poli tilist mõjuala,
sulgedes sel eks pi ri ida ja lääne vahel, et ei leviks teave, kaubandus ja inimeste ränne üle
pi ride. Nt. Berli ni müür (1961-89)
4. Trumani doktri n- (1947) USA presidendi H. Trumani välispoli tiline kava anda
majanduslikku ja sõjalist abi ri kide, keda ähvardab NL-i oht
Marshal i plaan- (1948-52) sai George Marshal i järgi nime ja oli USA abiprogramm, mis
oli osa trumani doktri nist. See aitas sõjas laastatud euroopa ri ke ja ennetas kommunismi
pealetungi
5. Berli ni blokaad- (1948-1949)osalevad ri gid NSVL , Saksamaa, USA. NSVL ei tahtnud, et
läänes tekiks ühinetsoon. Tulemuseks oli et kõik ühendusteed läänepoolega katkestati.
Saksamaa lõhenes ja tekkis 2 saksamaad.
6. Hi na kodusõda- Osapooled olid rahvuslik urahvapartei ja Hi na kommunistlik Partei.
Toimus (1927-1936) Tulemuseks oli kõmmunistude võit. sõja tegevus lõppes aga
rahulepingut ei sõlmitud
7. NATO - Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon , loodi 1949. Sõjalis poli ti ne li t, mil e
eesmärgiks oli NL-i sõjalise ekspansiooni pealetung .
VLO- Varssavi lepingu organisatsioon (1955), suunatud NATO vastu, sel e moodustasid
NL ja idari gid
VMN- Vastastikune majandusabi Nõukogu (1949) eesmärgiks NL-i ja idari kide
majanduslik koostöö.
8. ÜRO- ühendatud rahvaste organisatsioon, loodi 26 juuni 1945 San Franciscos, loodi
ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamiseks erinevatel elualadel
9. Külmasõja valdkonnad:
1. Võidurelvastumine
2. Psühholoogiline mõjutamine
3. Majanduse nõrgestamine
4. Poli tiline võitlus Euroopas
10.
- Harri Treuman- USA president aastani 1955. Toetas Berli ni blokaadis
Lääne-Saksamaad
- Winston Churchil - inglismaa peaminister Atlandi harta üks osapooli. Loobus peaministri
kohast 1955.a
- Jossif Stalin- NL-i juht aastani 1953. Alustas Saksamaa idaosas ja Berli nis
sovietsisteerimist, põhjustas sel ega Berli ni blokaadi.
- George Marshal - USA sõjaväelane ja poli tik, kel e plaaniga teostati Trumani dokri n.
marshal i plaani abil said USA moraalse võidu NL-i üle
- Chang Kaishek- 1948 oli Hi na Vabari gi president kuni surmani.
- Moa Zedong - Hi na kommunistide juht, osales Hi na kodusõjas Guonindangi vastu. Toetas
majanduslikult NL-i
Ungari tahab end neutraalseks kuulutada, aga VLO ja NL-i väed tungivad riiki ja suruvad ülestõusu alla. G.A.Nasser- Egiptuses kukutati kuningas, Nasser sai Egiptuse riigijuhiks, alustas sotsialismimudeli ülesehitust, Egiptus koos Nasseriga eesotsas natsionaliseeris ka Suessi kanali. Inglismaa ja Pr.maa viisid oma väed kohale ja okupeerisid Suessi tsooni. R.Nixon- USA president, kes toetas prantslasi Vietnami sõjas, Vietnami Vabariik lõunas toetuski eelkõige USA-le. Kuna sõda väsitas ameeriklasi endid, siis USA väed Vietnamis enam hakkama ei saanud, ningi Nixon vietnamiseeris sõja, st. sõda jätkati Lõuna- Vietnami sõjaväe jõududega. Saabus tagasilöök, mis oli USAle suurim kahju külma sõja perioodil. USA kaotas palju sõdureid ning maine läks ka alla. R.Reagan- 1981-89 USA president, kes suurendas USA tavarelvastust, lõi kiirreageerimisüksused, paigaldas keskmaaraketid Lääne-Euroopasse, lõi nn. "tähesõdade" programmi (strateegiline kaitse)
19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin 19531964 Nikita Hrustsov 19641982 Leonid Breznev 19821984 Juri Andropov 19841985 Konstantin Tserenko 19851991 Mihhail Gorbatsov Mõisted: × Külm sõda Ideoloogiline, poliitiline, sõjaline vastasseis USA ja NL (üliriikide) vahel, kes omasid liitlasi. × Võidurelvastumine NL ja USA vaheline võistlus, kus püüti saavutada relvastuse arvus ja kvaliteedis oma vastasest ülekaal. × Kuum sõda Otsene sõjategevus × Pingelõdvendus Ida ja Lääne vaheliste suhete paranemine. Lääs tunnistas SDVd. Luuakse USAHiina vahelised suhted. 1972 Nixon Pekingis
Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi.
Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise
ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku
ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1.Külm sõda -- mida tähendab? Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraat- lik ja totalitaarne (kommunistlik,juhtis NSV Liit). Kuigi otsest relvakonflikti USA või teiste lää- neriikide ja Nõukogude Liidu vahel ei toimunud, oli mõlema poole lõppeesmärk vastasleeri allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Külmaks sõjaks nimetatakse otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliiti-
AustriaUngari, Eesti vabanes. Prantsusmaa. kolooniaid, sõjaväe, maksab *kaotajad Saksamaa, preparatsioone. Venemaa. Pärast 2MS Saksamaa lagunes, NSVL *VõitjadUSA, NSVL Kaotas territoorimi, ei tohi ÜRO, IMF, IBRD suurenes, Soome ja blakan *Kaotajad Saksamaa, Itaalia, relvastuda väikeste kaotustega. Eesti Soome , Jaapan pole vaba. külm sõda, ajastu, vahendid NÄITED Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Vastase üle võidu saavutamiseks kasutati diplomaatilisi, majanduslikke ning muid meetmeid, selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). Trumani doktriin /aeg/
Kõik kommentaarid