Frans Hals 1580-1666 Biograafia Oli Hollandi maalikunstnik Teenis raha Haarlemi linna kunsti restaureerijana Tegeles põhiliselt portreede maalimisega Oli üsna kuulus Suri 1666 Haarlemis, maeti Bavo kirikus Looming Rohkem tuntud just ome portreede eest( Isaac Massa, Pieter van den Broecke) Tegi grupi portreesi, iga tegelane pildil oli erinevas olekus või poosis( Adriani Vibukütid) Tema stiil muutus pidevalt, lõpuks domineeris piltidel must värv ja muutus ka laisamaks, enam ei pööranud tähelepanu detalidele Mõjud Frans Hals oli eeskujuks oma vennale Dirck Halsile, kes oli samuti maalija Pojad hakkasid kah maalijateks Teised kunstnikud kellele Frans oli eeskujuks: Jan Miense Molenaer (16091668) Judith Leyster (16091660), Haarlem Adriaen van Ostade (16101685), Haarlem Adriaen Brouwer (16051638) Johannes Cornelisz Verspronck (15971662), Haarlem Bartholomeus van der Helst (161316...
Barokk Hollandis Hollandis tekkis 17.sajandi algul, Hispaania võimu alt vabanedes, kodanlik vabariik. Maalikunst See kunstiliik õitses Hollandis eriti. Üldilmelt tagasihoidlik, väiksemõõtmelised malid kaunistasid jõukate kodanlaste kodusid. Eelistatud anrid olid natüürmordid ja olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu. Kuulsaim kunstnik: · Rembrandt Harmensz van Rijn. Väga viljakas kunstnik, loonud erinevates zanrites ligikaudu 700 maali. Oli ka graafik. Rembrandti maalidele on iseloomulik varjundirikas hele-tumedus, soe kuldpruun koloriit ja eriliselt peen psühholoogiline sügavus. Piibli-ainelistes töödes üldinimlik sisu. Rembrandti käekäik oli nooruses õnnelik, vanadus aga tänu mitmetele saatuselöökidele (naise surm, tellijate kaotus, varanduslik laostumine) vilets ja rõõmutu. Rembrandti looming läks aga sellest hoolimata järjest sügavamaks ja p...
Mõisted 1) proffessionaalne kunst vastava eriala diplomi omandanud kunstniku poolt loodud teos(maal, graafika, arhidektuur, skulptuur jne) Näited: a) Leonardo Da Vinci ,,Mona Lisa." Töö asub Prantsusmaal kunstimuuseumis Louvre[Lu:vr] b) Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits Estonia teatrisaali laemaal. c) Yuri Gorbachev ,,Kõndiv tiiger" (1999.a.). 2) iseõppinud autorite kunst Näited: a) Toomas Vint autoportree ,,Hetk" b) Herlet Evisto pulmamaalid. c) Edgar Valter ,,kullast vilepill" 3) Marinist meremaalija a) Aili Vint ,,kivine meri" b) Ivan Aivazovski ,,üheksas laine" c) William Turner ,,kuutõus mere kohal" 4) molbert tehtava maali alus 5) palett- värvisegamise alus 3 palettiga seonduvat tööd a)Caterina van Hemessen ,,autoportree" b)E. Vigee-Lebrun ,,Autoportree" c) Adriaen van Ostade ,,kunstnik oma ateljees" ...
Maalikunst Pildi autoriks on Louise VigéeLebrun, keda peetakse läbi aegade andekamaks Euroopa portretistist naismaalikunstnikuks. Ta elas aastatel 17551842. See pilt on maalitud aastal 1783, Pariisis. Maali nimi ,, Marie Antoinette". Parimad portreed kuningannast ja tema lastest olid justnimelt VigéeLebruni maalitud. Pablo Ruiz Picasso (25. oktoober 1881 Málaga, Hispaania 8. aprill 1973 Mougins (Cannss'i lähedal), Prantsusmaa) oli hispaania kunstnik, kubismi rajaja. Ta tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ta ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. 1907. aastal maalitud "Avignoni neiud", mis on üks tähtsamaid moodsa kunsti ikoone. Aafrikat viljelev kunstiperiood (19081909), sel ajal on Picasso süübinud Aafrika motiividele ja mandri rahvuste eripäradele ja tunnusjoontele. ,, Püha õhtusöömaaeg" üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aast...
BAROKK (barocco portugali keeles ,,pärl") Üldiseloomustus Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund). Barokk-kunstile on omane: 14 rahutus 15 dünaamilisus (liikuvus) 16 kirglik tunneteväljendus 17 emotsionaalsus 18 elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skul...
KUNSTI AJALUGU ÕP.TIINA VEISALU MÕISTED MARJANA KUUSMAA 10.KLASS 1 PROFESSIONAALNE KUNST............................................................................................................4 ORIGINAAL..........................................................................................................................................7 KOOPIA.................................................................................................................................................9 REPRO.................................................................................................................................................11 ARHITEKTUUR..................................................................................................................................12 MAALIKUNST.................................................................................................................
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepäras...
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstiel...
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimal...
Hispaania maalikunst Baroki ajal loodi Hispaanias peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühakulegendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Vanim ja omapäraseim Hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, hüüdnimega El Greco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos; 15411614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. S...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
Art Museum of Estonia Art Museum of Estonia was founded on November 17th, 1919, but it was not until 1921 that it got its first permanent building the Kadriorg Palace, built in the 18th century. In 1929 the palace was expropriated from the Art Museum in order to rebuild it as the residence of the President of Estonia. The Art Museum of Estonia was housed in several different temporary spaces, until it moved back to the palace in 1946. In September, 1991 the Kadriorg Palace was closed, because it had totally deteriorated by then. At the end of the year the Supreme Council of the Republic of Estonia decided to guarantee the construction of a new building for the Art Museum of Estonia in Kadriorg. Untill then the Knighthood House at Toompea Hill served as the temporary main building of the Art Museum of Estonia. The exhibition there was opened on April 1, 1993. Art Museum of Estonia premanently closed down the exhibitions in that buildi...
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
annaabi.ee 
