ARVUTITE EKSAM piletid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus juhuslik sisselülitamisel kujunenud kood ?
 
Säutsu twitteris

ARVUTITE EKSAM
PILETID
PILET 1.
Käsu täitmine protsessoris. Teisisõnu fetch-decode-execute tsükkel . Protsessor viib käsu täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: järgmise käsu haaramine käsuregistrisse -> käsuloenduri muutmine nii, et ta viitaks järgmisele käsule -> teha kindlaks käsu tüüp -> juhul, kui käsk kasutab sõna, mis on juba mälus, siis teha kindlaks, kus see mälus asub -> vajaduse korral haarata see sõna ja viia see protsessori registrisse -> täita antud käsk -> naaseda esimese sammu juurde ja alustada järgmise käsu täitmist.
Et käsku täita, peab protsessor
1) pöörduma mälu poole
2) Lugema sealt käsukoodi
3) dekodeerima selle
4) võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused
5) väljastama juhtsignaali kõigile komponentidele arvutis.
6) leidma uue käsuaadressi ning salvestama ta käsuregistrisse. Ühe käsu täitmiseks kuluvat aega nimetatakse käsutsükliks
VON NEUMANNI TSUKKEL
1) Käsu lugemine
2) Käsu modifitseerimine
3) Käsu dešifreerimine
4) Käsutäitmise mikroprogramm käivitatakse ( juhtautomaat )
5) Resultaadi säilitamine registris
Arvuti mälu hierarhia .
Maht
Hind, kiirus
Arvutisüsteemis on tavaliselt mitu tüüpi mälusid, mis moodustavad samamoodi mälu hierarhia. Kõrgema taseme mälud on kiiremad, väiksemad ja kallimad. Alamtaseme mälud on aeglasemad, suuremad ja odavamad. Alamataseme mäludeks on suuremamahulised mälud, mida kasutatakse andmekogude püsivaks salvestamiseks. Kõrgema taseme mälus tuleb hoida andmeid, mis on vajalikud jooksva töö tegemiseks ja ülejäänud andmed püütakse hoida alama taseme mälus.
Adaloog info, ADC,DAC ja helikaart . ADC ehk Analog to Digital Conversion ehk analoog -digitaalmuundur on andmeid analoogesitlusest( nt temperatuur, rõhk ja kiirendus) digitaalesitlusse muunduv elektroonikaskeem. DAC ehk Digital to Analog Conversion ehk digitaal -analoogmuundur. Helikaart on arvuti laienduskaart, mille ülesanne on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid. Helikaart võib olla nii emaplaadil integreeritud kui ka eraldi lisakaardina. Helikaardil on vähemalt 1 väljundi pesa ja tihti on ka sisendi pesa (mikrofoni pesa). Helikaarte on kahte eri tüüpi: FM Synthesis ja Wavetable. Vahe seisneb selles, millise meetodiga nad muusikat sünteesivad. Enamus helikaarte on 16 või 24 bitised. See tähendab, et 16 bitine kaart käsitleb 16 andmebitti ühe korraga.
Igal helikaardil peab olema digitaal-analoogmuundur(DAC), mis muudab digitaalandmed analoogsignaaliks. Tekkinud signaal saadetakse kõrvaklappidesse või helivõimendisse, Samuti on igal helikaardil olemas analoog-digitaalmuundur(ADC), mis muudab sissetuleva helisignaali diskreetseks signaaliks. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtus ainult kindlal ajahetkel. DSP ehk digisignaaliprotsessor on helikaardil oluline komponent , sest see vähendab CPU koormust ning kiirendab oluliselt heliga seotud multimeediarakenduste tööd.
PILET 2.
LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid .
LCD ehk vedelkristallkuvar (liquid- crystal display). Vedelkristallid, mida LCD-ekraanides kasutatakse, muudavad polariseeritud valguse võnkesuunda 90° võrra, kuna molekulid on vedelkristallis teineteise suhtes väändunud. Kui vedelkristalli läbib elektrivool , joonduvad selle molekulid ühises suunas ning ei polariseeri enam valgust. Kui pikslit läbib vool, on selles asuvad vedelkristalli molekulid ühes suunas joondunud ja valgus läbi seda polarisatsioonisuunda muutmata. Sellisel juhul jõuab vertikaalselt polariseeritud valgus horisontaalse polarisaatorini ning ei saa seda läbida ja piksel paistab tume. Taustvalgustusega süsteem toimib samal põhimõttel; valguse teekond saab lihtsalt alguse ekraani tagumisest osast, kus horisontaalne polarisaator ta polariseerib. Enamus tänapäeval kasutatavaid ekraane on taustvalgustusega, ilma taustvalgustuseta on näiteks käekellade ja kalkulaatorite ekraanid . LCD kuvarid kasutavad vedelkristall plaati , mis polariseerib valgust vastavalt ridade ja veergude kaupa( pikslid ). Seda plaati valgustatakse tagant polariseerimata valgusega . TFT erineb tavalisest LCDst selle poolest, et iga piksel säilitab oma värvi niikaua , kuni antakse ette uus värv, mida kuvada, seega kasutab voolu ainult värvi muutmisel ja on seetõttu säästlikum.
Plasma kuvarites kasutatakse ühe piksli jaoks kolme üliväikest plasmakambrikest(RGB), mis helendavad etteantud värvikoodile erineva intensiivsusega voolu toimel. Asja tuum ongi helendav gaaslahendus.
LED ehk valgusdioodkuvar. Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood , mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED. Õige suurusega päripinge rakendamisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida diood sisaldab. Valgusdioodil on nagu tavalisel dioodilgi kaks kontakti – anood ja katood . Varasemad LED-id kiirgasid madala intensiivsusega punast valgust, kuid tänapäeva valgusdioodid on saadaval juba erinevates lainepikkustes, mis kiirgavad infrapunavalgusest ultraviolettvalguseni, omades sealjuures väga kõrget eredusastet.
OLED ehk orgaaniline valgusdiood. Orgaaniline valgusdiood ehk OLED on valgusdiood, milles kiirgavaks elektroluminestsentseks kihiks on orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel. See orgaanilise pooljuhi kiht asub kahe elektroodi vahel. Üldjuhul on vähemalt üks elektrood läbipaistev. OLED-e kasutatakse enamasti televiisorite ekraanides, arvutite monitorides, väikestes portatiivsetes seadmetes nagu näiteks mobiiltelefonid ja pihuarvutid. Samuti kasutatakse neid valgusallikatena, ent oma varajase arengufaasi tõttu kiirgavad nad tavaliselt vähem valgust pindühiku kohta kui mitteorgaanilised LED valgustid. OLED ekraanil puudub taustvalgustus ning seetõttu suudab kuvada palju sügavamaid musti värve ning võib olla ka palju õhem ja kergem kui hetkel turul olevad LCD ekraanid. Sarnaselt võivad OLED ekraanid hämarates ruumides saavutada kõrgema kontrastsuse kui tavapärased LCD ekraanid.
Pooljuhtmälud. Pooljuhtmälud on kiired mälud, mis on realiseeritud transistoride baasil. Pooljuhtmälusid on kahte sorti: staatilised ja dünaamilised. Pooljuhtmälu on see, mida kasutatakse arvuti operatiivmäluna (RAM, protsessori registrid, cache ...). Pooljuhtmälud on palju kiiremad kui magnetilised / optilised mälud, aga nad on ka tunduvalt kallimad.
Staatilised pooljuhtmälud on põhimõtteliselt trigerid ja need on kõige kiiremad mälud ja ka kõige kallimad (kasutatakse protsessori registrites ja puhvrites).
Dünaamilised pooljuhtmälud kaotavad info, kui seda ei uuendata piisavalt tihti. Need on tehtud mahtuvuse baasil. Dünaamiline mälu on odavam ja tihedam, kui staatiline, aga aeglasem .
Pooljuhtmälud on ka FLASH ja (E) EPROM mälud. Need mälud töötavad „ujuva värava“ põhimõttel. Kui kirjutusväravas on piisavalt suur potentsiaal, siis ta muudab ujuva värava olekut, mis omakorda kontrollib paisu ja lätte vahelist takistust.
RISC ja CISC protsessorid , mikroprogramm. Protsessorid jagunevad kaheks: RISC ja CISC. Nende erinevus seisneb selles, et CISCis on palju keerukaid käske, samas RISCis on vähe ja lihtsad käsud , samas kulub sellel ühe operatsiooni täitmiseks rohkem käske. Ajaliselt vaadates, kui CISC täidab mingi operatsiooni 1 käsuga, milleks kulub 10 ajaühikut, siis RISC kasutaks 5 käsku, mis võtavad aega 1 ajaühiku, kokkuvõttes on siis kiirem RISC.
Tänapäeval kasutatakse enamasti protsessoreid, mis koosnevad neist mõlemaist. Näiteks tuum on RISC protsessor ja tema ümber on konstrueeritud CISC protsessor.
RISC protsessori omadusi: vähe käske, vähe adresseerimise viise, mälu poole pöörduvad ainult LOAD ja STORE käsud, kiire registermälu, operatsioonid teostatakse kohe riistvaras.
Risc:
  • suhetliselt vähe käske (eelistatavalt alla 100) ja vältida tuleb keerulisi käske
  • vähe adresseerimise viise (eelistatavalt üks või kaks)
  • vähe erinevaid käsu formaate (eelistatavalt üks või kaks), et kiiredada dekodeerimist
  • kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga, ilma mikroprogrammita
  • maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni
  • ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole
  • võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole
  • jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga
  • efektiivne andmevahetus alamprogrammidega
  • effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid )

PILET 3.
Konveier protsessoris ja mälus.
Konveier kiirendab protsessori tööd, kuna võimaldav mitut käsku täita paralleelselt. Ta ei suurenda üksiku käsu täitmise kiirust. Ilma konveierita protsessori töös täidetakse käske jadamisi. Konveier täidab paralleelselt, kui ühe käsu käsuloendur on saatnud käsu aadressi mälu poole, et saada käsukood, siis ta laeb endasse järgmise käsu ja saadab ka selle teele. Samal ajal toimub juba esimese käsu salvestamine käsuregistrisse ja sellele järgneb käsu dekodeerimine.
Virtuaalmälu ( lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine ).
Virtuaalmälu on mäluhaldustehnoloogia, mis kasutab nii arvuti riistvara kui ka tarkvara . Virtuaalmälu eesmärgiks on laiendada aadressiruumi ehk mäluaadresside hulka, mida programmid kasutada saavad. Kui virtuaalmälu ei kasutataks, ei pruugiks programm, mis kasutab rohkem mälu, kui arvutil füüsiliselt olemas on, üldse töötada. Seevastu, kui kasutada virtuaalmälu, kopeeritakse põhimällu ainult need programmi osad, mida antud ajahetkel programmi tööks vajatakse. Seeläbi ei tule programmil töö käigus mälust puudust.
Virtuaalmälu füüsilisse mällu kopeerimise hõlbustamiseks jagab operatsioonisüsteem virtuaalmälu lehekülgedeks. Iga lehekülg koosneb eelsätestatud hulgast mäluaadressidest ning salvestatakse kettale, et sellele hiljem ligi pääseda. Kui mõni programm salvestatud mälulehekülge vajab, kopeerib operatsioonisüsteem selle kettalt põhimällu ja tõlgib virtuaalsed aadressid füüsilise mälu aadressideks. Virtuaalsete aadresside füüsilisteks aadressideks tõlkimist nimetatakse vastendamiseks ( mapping ). Lehekülgede kettalt põhimällu kopeerimist nimetatakse lehekülgede saalimiseks.
LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid.
PILET 4.
Printerid ja värviline trükk . Printerid liigitatakse löögita ja löögiga printeriteks. Löögiga printerite hulka liigitatakse näiteks õisprinter ja maatriksprinter.
Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks , iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund.
Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile.
Pallprinter: sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile.
Teine tüüp printereid on siis löögita printerid. Sinna kuulub näiteks termoprinter, mida kasutatakse pangaautomaatides. Selle printeri pluss on trükkimise kiirus, puudus aga see, et paber peab olema kvaliteetne ning aastate mõõdudes kipub prinditud tekst loetamatuks muutuma. Kasutatakse ka faksides.
Tindiprits (juga printer ): tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil.
Laserprinter: Laser muudab prinditava
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ARVUTITE EKSAM piletid #1 ARVUTITE EKSAM piletid #2 ARVUTITE EKSAM piletid #3 ARVUTITE EKSAM piletid #4 ARVUTITE EKSAM piletid #5 ARVUTITE EKSAM piletid #6 ARVUTITE EKSAM piletid #7 ARVUTITE EKSAM piletid #8 ARVUTITE EKSAM piletid #9 ARVUTITE EKSAM piletid #10 ARVUTITE EKSAM piletid #11 ARVUTITE EKSAM piletid #12 ARVUTITE EKSAM piletid #13 ARVUTITE EKSAM piletid #14 ARVUTITE EKSAM piletid #15 ARVUTITE EKSAM piletid #16 ARVUTITE EKSAM piletid #17 ARVUTITE EKSAM piletid #18 ARVUTITE EKSAM piletid #19 ARVUTITE EKSAM piletid #20 ARVUTITE EKSAM piletid #21 ARVUTITE EKSAM piletid #22 ARVUTITE EKSAM piletid #23 ARVUTITE EKSAM piletid #24 ARVUTITE EKSAM piletid #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nublu1994 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

100
docx
Arvutite eksam
74
pdf
Arvutid 1 eksam
33
docx
Arvutid 2017 Kospekt
17
pdf
Arvutid I eksamipiletid 2013
38
docx
Arvutid I Eksami pletid
74
docx
Arvutid - konspekt eksamipiletitest
25
doc
Arvutid I eksamipiletid ja vastused
142
pdf
Arvutid eksamipiletid joonistega





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !